Tõnu Ints: vaatame, kas minust saab kesktormaja või väravavaht

2002. aastal esimest korda Tartu linnavolikokku pääsenud Tõnu Ints kogus tookord 20 häält. Tartu Postimehele intervjuud andes ütles kogenud poliitik, et loodab sel sügisel saada kümme korda rohkem hääli.

FOTO: Kristjan Teedema

​Tartu linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni juht Tõnu Ints ennustab, et sügisesed valimised kujunevad äärmiselt tasavägiseks, sest oma osa ihkavad ka valimisliidud.

Tõnu Ints, olete linnavolikogus olnud 15 aastat. Seega võiks teid kohalikus poliitikas juba veteraniks tituleerida.

Võib nii öelda küll. Kogemust juba on.

Ometi olete paljudele tartlastele olnud suhteliselt nähtamatu.

Kohaliku poliitikaga on ju nii, et see pole ühegi inimese, välja arvatud linnavalitsuse liikmed, põhitöö. Seda tehakse oma põhitegevuse kõrvalt. Võime öelda, et suures osas on see vabatahtlik tegevus, kui sa tahad linna asjades kaasa rääkida ja silma peal hoida. Valdav osa ajast kulub ikka põhitöö peale.

Ka ajaleheveergudel ja sotsiaaldemokraatide blogis te ülemäära tihti oma seisukohti ei avalda.

No on ikka ette tulnud ... Aga jah, erakonna siselistis, kus arutelud toimuvad, seal küll mitte.

Mis on teie poliitiline ambitsioon?

Arvan, et praegusel etapil on minu poliitiline ambitsioon olla hea linnavolikogu liige. Järgmistel valimistel hästi ja edukalt kandideerida ning hoida sotsiaaldemokraatide mainet Tartus kõrgel. 

Kas te pole tahtnud minna linnavalitsusse reaalselt linnaelu juhtima? 

Ma olen fraktsiooni esimees ja väga paljude poliitiliste küsimuste puhul on mul väga suur roll juba enne, kui nad tulevad linnavalitsuses ja volikogus otsustamisele. Linnavalitsusse minek on kahel korral päevakorras olnud … Aga jah, siis tuli langetada teistsuguseid valikuid.

Ka sel sügisel on sotside linnapeakandidaat Jarno Laur, mitte Tõnu Ints.

Ta on sama kaua poliitikas olnud kui mina ja ma arvan, et ka kohaliku omavalitsuse osas on tal tunduvalt suurem kogemus kui minul.

Te pigem väldite suurt tähelepanu?

Võib öelda küll, see on minu loomuses. Loomulikult, kui ma satun tähelepanu alla ja pean küsimustele vastama, siis ma teen seda. Ja enda arvates teen seda päris normaalselt ja hästi, aga ma ei hakka ennast ekstra lavale seadma. Olen pigem meeskonnamängija.

Kui te peaks hindama 2013. aasta valimiste eel sotside antud lubadusi ja tegelikkust, siis mille üle uhkustada saate?

Ükski poliitiline jõud ei tee seda üksi ja ei saa kuldset või hõbedast medalit ainult endale kaela panna, aga koht, kus meil on olnud selge initsiatiiv ja oleme seda ka realiseerinud, on kesklinna areng. Meie tegevus ulatub siin juba aastasse 2009, kui tegime kesklinna planeeringu ettepaneku. Ajendiks oli ikka see, et linn hakkas laiali valguma ja kesklinnaga tuli midagi ette võtta. Praeguseks on üldplaneering olemas ja tegevus käib. Näeme, kuidas kesklinnas pilt muutub. Kindlasti toetame kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühise hoone rajamist Vabaduse puiestee äärde, et see kunagine jõeäärne turuplats kvaliteetseks avalikuks ruumiks muuta.

Üks teie lubadusi oli, et iga koolilaps saab kuni keskhariduse omandamiseni igal sügisel 50 eurot stardiraha. Paraku saavad raha üksnes 1.–3. klassi lapsed. 

Jah, see realiseerus esimese kolme klassi osas. 

Kas koalitsioonipartneritele ei ole õnnestunud selgeks teha, et lapsed vajavad vihikuid, pastakaid ja koolikotte ka hiljem?

Meil oli erakonna sees ka vaidlus, kuidas on koolilapsi ja nende vanemaid kõige mõistlikum aidata. Üks võimalus on otseselt toetust anda, aga on ka teised võimalused: olgu need siis ringitoetused, õppekäigu- või ekskursioonitoetused, teatri külastamise toetused või midagi muud. Kool on ju koht, kus inimesed sotsialiseeruvad ja saavad ühiskonna liikmeks. Oluline on, et siin oleks kõigil võrdsed võimalused sõltumata sellest, millised on kodu rahalised võimalused. Aga tundub, et algkoolis on rahaline vajadus kõige suurem.

Lubasite riigiga alustada läbirääkimisi Tartu lähirongiliikluse (Elva, Põlva, Jõgeva) tihendamiseks. Kuidas need jutud on laabunud?

Elron ja Eesti Raudtee on paarilgi korral käinud volikogu ees. Tallinna ühendus on paranenud, aga teiste osas pole meil partnerit, kellelt sellist teenust tellida. Elron pole selleks valmis. Eks see on ka järgmiste valimiste teema.

Kui aktiivselt sotsid sügisesteks valimisteks valmistuvad?

Praegu käib ideede korjamine. Iga päev on mõni aruteluring ja kohtumine. Vaatame üle senise kogemusepagasi, aga vaatame julgelt ka tulevikku, et paremad ideed välja sõeluda.

Millised on teie programmi võtmevaldkonnad?

Kindlasti ühistransport ja selle tulevik. Oleme sellega tegelenud kogu aeg. Olime sügavas opositsioonis, kui algatasime ühistranspordi arutelu. See oli veel enne praegust Sebe hanget, kui me leidsime, et sellisel kujul edasi minna ei saa. Ei saa olla nii, et ainult paar ametnikku valmistavad selle ette. Kohaliku taseme poliitiku üks ülesandeid ongi tuua tavainimese vaade asjadele juurde. 

Kas Tartus võiks ühistransport olla nagu Tallinnas tasuta?

See polegi asja puhul määrav. Eesmärk on see, et võimalikult paljud inimesed ühissõidukeid kasutaksid.

Inimestele on kindlasti oluline, kas sõita saab tasuta või peab ka maksma.

Seegi moment on oluline, aga pigem ikka see, kui kättesaadav see on ja kui kiiresti liigub: kui kiiresti ma ühest punktist teise jõuan. Siin tehakse valik, kas kasutatakse autot või ühissõidukit. 

Mis teie programmis veel tähelepanu saab?

Kindlasti see, et linn on hajali ja linnaelanike arv on järjest vähenenud. Kahe valla liitumise tulemusena ületame vormiliselt jälle 100 000 piiri, aga tegelik eesmärk on ikkagi linna tihendada ja et meil oleks rohkem eluasemeid pakkuda. Meie eripära on ka see, et oleme ülikoolilinn ja kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kui palju üliõpilaselu Tartu linnas maksab. 

Tulenevalt oma ilmavaatest pöörame meie rohkem tähelepanu avalikule ruumile.

Kas Tähtvere ja Luunja vallaga ühinemine ei too Tartule liigset peavalu?

Kindlasti toob. See on minu isiklik seisukoht. Vahva on, et saame territooriumi ja inimesi juurde, aga kindlasti muudab see valitsemise keerulisemaks. Meil on erakonnas olnud haldusreformi üle tõsiseid diskussioone. Põhihäda on see, et reformi käigus ei ole kahjuks uuesti sõnastatud, mis on omavalitsuse põhiülesanne, milline on tema tulubaas ja milline on omavalitsuse ja riigi vahekord.

Üks viimase aja aktuaalne teema on olnud miljardilise puidurafineerimistehase rajamine Tartu külje alla. Kas selline tehas võiks siia tulla?

Arvan, et võiks küll. Praegu rändab meie puit põhiosas Soome ja Rootsi ning väärtustatakse seal. Aga loomulikult kõik keskkonnaga seotud asjad tuleb läbi kaaluda ning need peavad olema inimestele selged ja arusaadavad. Neid tulemusi me ette ei tea. Tehasel on väga suur veetarve. Küsimus on, kust see võetakse ja millisena see tehasest väljub. Ootan spetsialistidelt selgeid vastuseid, aga kui küsida lihtsalt, kas ei või jah, siis kindlasti jah. Me ei tohi selle lõksu minna, et elame mingeid hirme juba ette läbi. Tegemist peab olema kaalutletud valikuga. 

Kas Tartu vajab suurhalli?

See on jällegi rehkendamise koht. Suurhalli lugu on viimased 20 aastat olnud Raadil planeeringufaasis olemas. Vastus on ju olemas. Kaasava eelarve puhul üks vahva seltskond selle idee esitas ja kaalumine on läbi tehtud. Praeguse seisuga näitavad rehkendused, et see ei tasu ära ja see oleks päris tõsine koorem linnale. Linna esmased valikud on ikkagi koolid ja lasteaiad. Kui spordi ja vaba aja peale minna, siis meil on ju sihtasutus Tartu Sport, kuhu oleks samuti raha juurde vaja. Ka laululavaga oleme tõsises hädas, see on väga suur ja emotsionaalse tähendusega objekt. Sinna tuleb samuti panustada ja need summad on suured. Nii et pigem mitte. 

Halli eestvedajad ütlevad, et see paneb linna arengu käima.

Meil on ju Saku suurhallina Tallinnast näide olemas. Selle majandamisega on raskusi.

Mille poolest erineks sotside linnajuhtimine praegusest, kus reformierakondlastel on suhteliselt suur kaal?

Eks nende kaal on valimistest valimisteni vähenenud. Aga sealgi on tublid inimesed, kes soovivad linnaellu panustada. Tulenevalt oma ilmavaatest pöörame meie rohkem tähelepanu avalikule ruumile ja ühisosale, aga ka sellele, et neil inimestel, kes linnakassast palka saavad, oleks see palk hea. Oleme vabal tööjõuturul ja paljud linna töötajad on seepärast linna palgalt läinud. Eriti sotsiaalvaldkonnas. 

Ilmselt võib sotside nimekirjast leida sügisel uusi nimesid.

Võib leida, aga sellest on vara veel rääkida. Inimesed võtavad kandideerimist väga tõsiselt ja nad kaaluvad need asjad põhjalikult läbi, nii lähedaste kui ka kolleegidega. See tekitab ju alati vahva elevuse, kui inimene teatab, et kavatseb linnavolikokku kandideerida.

Ka Marju Lauristin on öelnud, et kandideerib ja on valmis europarlamendist ära tulema. Millega te ta seekord ära rääkisite?

Ega me ei pidanudki teda teab mis tõsiselt ära rääkima. Talle on alati Tartu linn tähtis olnud. Ta ütles ju väga selgelt, et tal on aastakümnetepikkune poliitiline kogemus, mida ta tahab Tartu heaks kasutada.

Teil on praegu volikogus kaheksa kohta. Kindlasti loodate seekord rohkem.

Jah.

Millele see optimism tugineb?

See tugineb sellele, et organisatsioon on tugevam ja inimesed on kogemusi juurde saanud. Oleme ikkagi 12–13 aastat teinud päris tõsist tööd. 

Ennustatakse, et valimisliite saadab edu.

See võib nii olla. Mina pole valimisliitude vastane, need on kohalikul tasandil loomulikud. Linnale tuleb see igati kasuks, et erinevad vaated oleksid volikogus esindatud.

Koalitsiooni on siis jällegi keerulisem kokku panna.

No tuleb rohkem rääkida. Muud võimalust pole.

Kui tasavägiseid valimisi ennustate?

Raske öelda. Minu kasutuses pole adekvaatseid uuringuid Tartu kohta, üle-eestilistes uuringutes, mis on avaldatud, on Tartu valimi osa väga väike. Aga see protsent on päris ilus olnud. Arvan, et erakondade vahel võib tulemus olla suhteliselt tasavägine. Võitlus käibki 10–15 koha peale. 

Kas Reformierakond kaotab taas kohti?

Võimalik küll. Erakonna kaubamärk annab sulle teatud kindluse, aga palju sõltub inimestest, kes on nimekirjas. Milline on nende sotsiaalne staatus, võrgustik ja tutvusringkond.

Teie enda häältesaak on iga kord vaikselt kasvanud. Palju seekord loodate?

200 kanti võiks ära tulla. 

Kas peale neid valimisi võiks teid näha ka linnavalitsuses?

See pole võimatu, aga nagu ma ütlesin, olen eelkõige meeskonnamängija, ning vaatame, kuidas meie meeskonnas asi kujuneb: kas minust saab kesktormaja või tuleb väravavahi koht. Ma olen erinevateks valikutseks valmis.

Tõnu Ints

  • Sünniaeg: 12.11.1965
  • Töökoht: Johannes Mihkelsoni keskuse juhataja
  • Fraktsioon: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees, erakonna liige aastast 1990
  • Komisjonid: ajutine põhimääruskomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon
Tagasi üles