Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Volikogu vanim liige räägib suu puhtaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hiljutisest seljaoperatsioonist paranev Tartu linnavolikogu vanim liige Ants Kask heidab kriitikanooli nii oma erakonna kui praeguste linnajuhtide pihta. | FOTO: Kristjan Teedema

Tartu linnavolikogus Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Ants Kask (78) tunnistab intervjuus, et selle aasta kohalikel valimistel ta enam ei kandideeri

Olete Tartu volikogus olnud 15 aastat. See on väga pikk aeg.

Jah. Kõik minu pensioniiga on selle alla läinud. Kõik paremad aastad on sellele kulunud ja ma ütlen ausalt, et nüüd hakkab ära tüütama.

Kui te võrdlete praeguse volikogu istungeid nendega, mis toimusid 15 aastat tagasi, siis mis on muutunud?

Kui aus olla, siis ega suurt midagi. Kui oled opositsioonis, siis teerull on ikka seesama ja ega suurt sõnaõigust ei anta. Olime umbes kaks ja pool aastat ka koalitsioonis, aga siis kaotasime niinimetatud usalduse, sest me polnud vanema venna otsustega alati nõus.

Ja kuigi tegime IRLiga viimastel valimistel linnas teise tulemuse, meid enam koalitsiooni ei võetud, sest me polnud sellised puudlid, kes oleks kogu aeg saba liputanud.

Minu meelest vaieldi vanasti volikogu istungitel tulisemalt.

Eks neid tuliseid vaidlusi ole olnud nii enne kui ka nüüd. Sõltub probleemist. Igal aastal on omad probleemid ja teod, mis vaja teha. Ja need, kes on hoobade juures, tahavad ju oma valimislubadusi täide viia. Aga jah, tulist vaidlust on vähemaks jäänud.

Kuigi tegime IRLiga viimastel valimistel linnas teise tulemuse, meid enam koalitsiooni ei võetud, sest me polnud sellised puudlid, kes oleks kogu aeg saba liputanud.

Miks see nii on?

Inimese loomuses on juba see, et ükskord ta väsib ära. Kui sa tunned, et pead kogu aeg peaga vastu seina jooksma, siis öeldakse, et targem annab alla.

Kuidas praegune volikogu oma tööga hakkama saab?

Rahvas on rahul. Linnas on ju kogu aeg tehtud küsitlusi ja ma mäletan, et Urmas Kruuse ajal armastas linnapea ikka öelda, et 90 protsenti linna elanikest on rahul. Me peame ju oma elanikke uskuma. Aga mina vaatan alati seda, kui suur osa Tartu elanikest võtab osa valimistest. Tartus on umbes 78 000 valimisõiguslikku kodanikku, kellest võtab valimistest osa umbes 40 000. Mandaadi saavad ja koalitsiooni moodustavad kandidaadid, kelle poolt hääletas umbes 24 000 inimest ehk 24 000 häälega on koalitsioon võimul.

Seega kaks kolmandikku rahvast ei osale selles üldse. Kas ei tundu imelik? Seega ei ole tegelikult koalitsioonil suurt rahva toetust. Aga nendes küsitlustes on 90 protsenti rahul. Kas see on tellitud või tegelik?

Mis hinde te paneks linnavalitsuse ja linnapea tööle?

Rahuldav. Koolipoisi kolm, mitte rohkem. Linnapead ma austan võib-olla isegi kõige rohkem, aga viimane tõeline linnapea oli Andrus Ansip. Tema oli mees, kelle sõna võis uskuda. Hilisemad linnapead esindavad minu meelest ainult teatud ettevõtjate huve ja käivad kaasas nende soovidega.

Te olete arengu- ja planeerimis-, linnamajandus- ja revisjonikomisjoni liige. Mis teemadega on linn hätta jäänud?

Kindlasti teed ja tänavad. Tartu tänavad on nii lapitud. Osa on hallid, osa mustad, osa punased.

Mind häirib kohutavalt ka see, et nii vähe on tähelepanu pööratud kruusakattega tänavate asfalteerimisele. Inimestel on aastaid olnud lootus, et nad ei pea enam käima kummikute ja botikutega ... Samal ajal rajati Kvissentali suur asfalttee, kahel pool kõnniteed. Mulle ei mahu see pähe.

IRL on praegu opositsioonis. Aga kui oleksite võimuliidus, siis te ilmselt nii kriitiline ei oleks?

Olime ka siis kriitilised. Sellepärast meid enam koalitsiooni ei võetudki. Hakkasime ju mitmes kohas vastu. Olid haridusprobleemid, näiteks Tamme gümnaasiumi viimine uude majja. Toomas Kapp oli siis Reformierakonna fraktsiooni esimees ja mul on meeles tema ütlemine, et «ma hirmuga vaatan sinna vasakule (IRLi)  poole, kas hääled ikka tulevad või ei».

Meil oli väga tihti nii, et hääl anti südametunnistuse järgi, ehk nii nagu peab. Iga volinik on ju vaba.

Praegu on teemana üleval uus parkimismaja. Kas parkimismaja sobib Magistri tänavale?

Meil on volikogus kehtestatud kesklinna üldplaneering, kus on sees lause, et Vabaduse puiesteel piiratakse autode liikumist. Kui aga nüüd ehitatakse Magistri tänava äärde suur parkimismaja, siis mind huvitab, kust hakkavad autod sinna sisse ja sealt välja sõitma. Siin on ju vasturääkivus.

Kui liiklust piiratakse, siis kust hakkavad autod sõitma? Eks kesklinnas ole muidugi raske leida head asukohta ja parkimismajade teemat on arutatud aastaid. Kogu aeg on suurendatud ka parkimistasu ja on ju aru saada, mille nimel. Eks ikka selleks, et ettevõtjatel oleks ükskord kasulik see maja ära teha. Kui parkimishinnad on madalad, pole see ettevõtjatele ju sobilik. Nüüd on hinnad jõudnud nii kõrgele, et on tekkinud huvi.

Kohe-kohe algab Kaarsilla remont. Kas remondi ajaks oleks tulnud teha ikkagi jalakäijatele pontoonsild?

See oli üks pikk arutelu ja sinna astus vahele veeteede amet. Nende tingimus oli, et laevad pääseks läbi. Aga sillaga nii kõrgele minna ei olnud linna rahakotile kohane. Mina tulin Tartusse 1953. aastal ja siis olid selle koha peal ainult Kivisilla varemed. Sõudjad viisid paatidega üle. Pakkusin ka nüüd majanduskomisjonis, et sinna võiks panna paar paati käima, ja igaüks, kes tahab, see maksab. Lubati kaaluda, aga rohkem pole kuulnud. Aga see ajutine sild oleks olnud linnale liiga kallis. Olen ju revisjonikomisjoni esimees ja selle komisjoni ülesanne on, et kõik, mis linnas tehakse, oleks minimaalsete kuludega, samas maksimaalse tõhususe ja mõjuga.

Kas linn üldjoontes laristab või elab kokkuhoidlikult?

See on nii ja naa. Mõne koha peal küll pillutakse. On utoopilisi plaane. Ma olen ise ka spordimees, aga ma ei saanud aru, miks tahetakse teha Tartu suusamaratonile monumenti. Minu küsimus oli, kelle nägu see tuleb. Linn paneb sinna 70 000 eurot. Viimasel ajal ongi pandud väga palju rõhku igasugustele monumentidele, kuid samal ajal on meil lasteaiad ja koolimajad remontimata.

Kas selle 15 aasta jooksul on olnud mõni asi, mida julgete päris enda teeneks pidada?

Jah. Ma sain Laine Jänese (Randjärv – toim) käest ka tänukirja. Tulin välja ideega teha linnas kõik aiad ja piirded korda. Olin siis Tartu majaomanike ühingu esimees ning hakkasin vaatama, et maju tehakse küll korda, aga aiad olid ikka vanad ja lagunenud. Sealt see mõte tekkiski. Kampaania kestis aastaid ja pilt on nüüdseks kõvasti paranenud. Teine asi on Peetri tänava tiigi korrastamine. See ootas tegemist juba aastast 2004.

Sügisel on taas valimised. Kas volikogus on juba tunda, et valimised lähenevad?

Eks ta ikka ole. Mõni mees tunnistab juba praegu, millisele kohale ta tahab saada ... Aga need on sellised jutud, mida räägitakse ainult kuluaarides.

Eelmistel valimistel oli IRLil lausa kolm linnapeakandidaati: Rein Kilk, Peeter Laurson ja Margus Tsahkna. Kui ühtne on pragune IRL Tartus?

Lõhe on ikkagi sees. Asi on selles, et siin on koos Isamaaliit ja respublikaanid. Kaks hoopis isemoodi erakonda. Mina olen Isamaast ja ma ei olnud kunagi selle poolt, et need kaks saaks ühendatud. Res Publica oli ju tegelikult hääbumas, aga suur juhtkond leidis, et tuleb kasvatada liikmeskonda. Massis pidi olema jõud. Nii nagu Vene ajal öeldi: mida suurem rusikas, seda kõvem löök. Eks sellepärast see kokku läks.

Noored respublikaanid haarasid võimu ja nad püsivad praegugi seal eesotsas. Tartus on sama probleem. On vanemad ja nooremad. Aga need kolm linnapeakandidaati ... See oli täielik ämbrisse astumine. Rahvas hakkas ju naerma. Ma tegin siis ka kampaaniat ja paljud küsisid, kes teil lõpuks siis linnapeakandidaat on. Sealt see mats tuligi.

Kes võidab Tartus sügisel valimised?

Ma kardan küll, et Reform läheb oma teed. Ainuke küsimus on see valimisliit, mis hiljuti tehti. Vabakund, VIK (Vaba Isamaaline Kodanik – toim) ja rohelised. Kui nemad lähevad kokku, võivad nad saada küllalt tugevaks. Aga neil ei ole magnetina tõmbavaid tähti. Näiteks Tõnis Lukas, kes võiks koguda palju hääli, ei kandideeri. Ja teisi tähti seal pole. Nende mõtted on head, aga ...

Kellelt valimisliidud eelkõige hääli ära võtavad?

IRLilt kindlasti. Juba eelmisel korral oli see nii. VIKi liikmed on ju endised IRLi volinikud.

Te saate järgmisel aastal 80-aastaseks. Kas plaanite sügisel taas kandideerida?

Ei. Ma olen selle juba ära öelnud. Kui ma kandideeriks, tooks ehk 150 häält, aga leian, et mulle on küllalt. Nagu ma ütlesin, pensioniajast on 15 aastat ära läinud ja ega polegi enam palju jäänud.

Ants Kask

  • Sündinud 10. septembril 1938. aastal Tartus.
  • Keskhariduse sai Tartu 5. keskkoolist.
  • 1962. aastal lõpetas Tartu riikliku ülikooli majandusteadlasena rahvamajanduse ökonoomika erialal.
  • On töötanud mitmes Tartu ettevõttes keskastme juhina, praegu vanaduspensionär.
  • Tartu linnavolikogu liige aastast 2002.
Tagasi üles