Ametnikud: koolide probleemid pole kaasava hariduse tagajärg

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg ja üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand.

FOTO: Sille Annuk

Tartu Postimehes ilmus läinud neljapäeval intervjuu Tartu Hansa kooli juhtidega, kes tunnistasid, et keeruliste õpilastega toimetulek on jäänud ainuüksi kooli kanda, õpetajad töötavad kurnatuse ja abituse piiril ning tekkinud olukorda saab lahendada vaid riiklikul tasandil. 

Sel teemal vestlesid ajalehega haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg ja üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand.

Tellijale

Meie kohtumise ajendiks on Tartu Postimehes neljapäeval ilmunud intervjuu Hansa kooli juhtidega. Mis mõtteid see intervjuu teis tekitas?

Jürgen Rakaselg: Ühest küljest oli seal appikarjet, näha oli, et need konkreetsed juhtumid, millest nemad seal rääkisid, olidki väga keerulised. Teisest küljest oli näha, et nad on väga palju pingutanud ja vaeva näinud. Aga eks seal oli ka ebakohti, millega ma päris nõus ei ole.

Näiteks?

Rakaselg: Seal oli lõik, mis viitas sellele, et üks laps ootab kellegi otsust ja selle tõttu kannatab juba teist aastat. See on ilmselge nonsenss. Mitte ühtegi otsust ei pea keegi ootama. Kui laps vajab teistsugust õppekorraldust, siis tuleb viivitamata tegutseda.

Kui pole nõustamiskomisjoni otsust, ei saa kool lisapersonali tarvis raha.

Rakaselg: Niikaua, kuni seda otsust tehakse, saab õpet juba rakendada.

Tagasi üles