Lugeja kiri: lumetõrjumise trikid

Linnavalitsuses arvati vist, et kahte lumerohket talve järgemööda ei tule. Isegi piksenool ei löövat kaks korda ühte tarre. Ka kogenud ilmavaatlejad ennustasid oktoobris, et tänavu õiget talve ei tule: seapõrn olevat nii ahtakene, peaaegu läbipaistev, kuuseokas veel roheline ja ussikesed polegi veel peitu pugenud.

Loodus aga ei toimi ennustuste järgi ja seda pidanuksid kõrgelt tasustatud Tartu linnahärrad teadma. Paistab, et tänavalt lumekoristajatega on sõlmitud küll lepingud, kuid jäetud kontrollimata, kas koristustöö tegijad oskavadki lund linnatänavatelt korralikult tõrjuda.

Esimest lund, mis 17.-18. novembril linna paksu vesise lumevaibaga kattis, ei suudetud koristada – kõik tänavad olid täis paksu lumeloppa, mida autod jalakäijate riietele pritsisid. Seekord taevaisa halastas ja sulatas lumelopa mõne päevaga.

Kes võis aga arvata, et maha tuleb uus sulalumi. Selle asemel, et see enne külma teedelt kõrvale lükata, tõugati lumi siia-sinna, kuhu juhtus. Hommikuks olid lumevaalud tänavate ristumiskohtadel, jalakäijate ülekäigukohtadel ning bussipeatustes kõvaks külmunud, mis takistas nii jalakäijate liikumist kui ka autode väljasõite väiketänavatest. Eramajade väravatagustest ei maksa rääkidagi.
Lumetõrjujate erihobiks on lükata eramute vast puhastatud väljasõiduteed lumevaaludega kinni. Võib-olla vajavad lumetõrjujad eri väljaõpet – paistab, et iga sahamees ei ole võimeline oma tööd korralikult tegema. Bussipeatustes peaks tänavalt lumi olema ära tõugatud kõnnitee äärekivideni, sest kõik bussist väljujad  ei  ole kaugushüppajad.

Linnavalitsusel oleks aeg hakata mõtlema ka kõnniteedelt lume tõrjumisele, sest enamik linnakodanikke ei ole suutelised seda tööd tegema ega ka selle eest tasuma, teoorjus peaks aga olema Eestis ammu lõpetatud. Nõme on tänapäeval, kui oleme Euroopa Liidus, kuulda väidet, et kui ei suuda kõnniteed puhastada, müü maja maha ja mine sinna, kus ei ole vaja seda teha. Aga kus on see koht, kas kuuse all?

Vastuseks Tartu Majaomanike Ühingu järelepärimisele 2000. aastal vastas õiguskantsler, et valla- või linnavalitsus korraldab omavalitsuse omandis olevate teede hoidu ning selleks peab linnaeelarves olema alati piisavalt raha.