«Me liigume sageli vaid kliinilist teed pidi. Oleme harjunud juhtima, lähtume oma meditsiiniteadmistest ega vaevu uurima, mida patsient sellest arvab. Või kuidas ta käitub siis, kui ukse oma selja taga kinni paneb,» selgitab Anneli Rätsep patsiendilugude ehk teaduskeeles narratiivide kogumise mõtet.

Käsust üksi on vähe
«Me teame väga hästi, millistes piirides peaks näiteks teise tüübi diabeeti põdev inimene oma tervisenäitajaid hoidma, ometi on tulemused kehvapoolsed,» räägib ta alustuseks. «Neil inimestel ei lähe nii hästi, kui võiks, sageli tekivad tüsistused. See on just selline olukord, kus vastutada ei saagi arst üksi, vaid vastutama peab ka patsient.»

Patsiendi haigusteadlikkuse tekkimine on aga keeruline protsess ja nõuab aega.

Arstid otsivad ravivihjeid patsientide elulugudest

Uuest Teatrist tuli vihje: Renate Keerd paneb mängima lavakunstikooli tudengid