Paljud soovivad oma ühikatuba ise kujundada

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Möödunud aasta kevadel Tartu ülikooli turundusklubi korraldatud majutusuuringu järgi on ühiselamukoha valikul kõige tähtsamad tegurid hind, asukoht ja privaatsus.

Uuringu küsimustikule vastas 1210 tudengit, kellest 25 protsenti ehk 299 olid mehed ning 75 protsenti ehk 911 olid naised. Küsimustiku täitmise hetkel elas ühiselamus 737 ning korterit üüris 295 vastanut.

Uuringu järgi pidas 47 protsenti tudengitest kõige tähtsamaks teguriks elukohavalikul hinda, 23 protsenti asukohta ning 18 protsenti privaatsust. Enamik vastanutest (69 protsenti) eelistas elada üksi, kahekesi eelistas elada 30 protsenti tudengitest.

Ettearvatult tuli uuringust välja, et võrreldes ühiselamus elamisega on üürikorteris elamine tudengitele kulukam. Ligikaudu 48 protsenti tudengitest, kes elavad üürikorteris, kulutavad elukohale rohkem kui 150 eurot kuus. Ühiselamus elavatest tudengitest kulutab üle 150 euro kuus vaid 10 protsenti.

Oma käe järgi

Uuringu tegijad soovitavad, et kindlasti tuleks tudengitele alles jätta soodne võimalus elada remontimata ühiselamutes, sest erinevate küsimuste puhul oli soodne hind konkurentsitult kõige olulisem tegur. Samuti andsid remontimata ühiselamute elanikud kõrgeid rahuloluhinnanguid.

Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul oli enamik uuringutulemusi ette aimatavad, kuid oli ka üllatusi.

«Me teadsime, et rohkem tahetakse ühekohalisi tube ja rohkem soovitakse lisateenuseid. Nüüd saime sellele lihtsalt arvulise kinnituse,» sõnas Liinat.

Sootuks üllatavam oli fakt, et kõrgema ja madalama hinnatasemega elamispinna soovijate hulk on võrdne. 43 protsenti ühiselamus elavatest üliõpilastest oleksid parema kvaliteediga teenuse eest valmis maksma rohkem. Täpselt sama paljud ütlesid, et kui saaks odavama hinnaga, oleks nad valmis kvaliteedis järele andma.

«See andis selge viite, et tegelikult peabki diferentseerima. On vaja erineva mugavuskategooria ja teenustepaketiga majutuskohti,» sõnas kantsler.

«Me teadsime küll, et Narva maantee 89 on suure täitumusega, kuigi ta on remontimata ühiselamu ja näeb kaunis kole välja. Aga nüüd saime ka sellele kvantitatiivse tunnistuse. Täpselt sama palju kui on neid, kes tahaks paremat kvaliteeti, on neid, kes oleks nõus ka kehvema elamispinnaga, kui hind läheb alla. Et proportsioonid olid just sellised, oli üllatav,» lausus Liinat.

Tudengid tõid välja ka selle, et Narva maantee 89 ühiselamus lubatakse näiteks oma äranägemise järgi seinu värvida ja riiuleid seina panna. «Kes tahab omale lakke tähistaeva maalida, see saab seal seda teha,» lausus Liinat.

Vana ühika vaim

MTÜ Tartu Üliõpilasküla majutusjuht Janika Hango lisas, et Narva maantee 89 ühiselamus on säilinud veel vana ühika vaimsus. «Neid koos tegemisi ja koos olemisi on seal palju rohkem võrreldes teiste ühiselamutega. Tehakse näiteks filmiõhtuid, pannkoogiõhtuid, keegi korraldab ühist toitlustamist,» tõi Hango näiteid.

Odavama elukoha eelistajaid ei sega seegi, et ühiselamu ainukesed duširuumid asuvad maja keldrikorrusel. Kui võrrelda Narva maantee 89 ja uue Raatuse tänava ühikakoha hindu, siis esimeses tuleb koos kommunaalmaksetega välja käia umbes 50 eurot ning teises poole rohkem.

«Sellepärast nad saavadki seal teha nii, et võtavad terve kahekohalise toa ja maksavad 100 eurot kuus. Elavad kesklinnas üksinda oma toas ja võivad seal teha, mida tahavad, kasvõi lae mustaks värvida. See ongi see, mis selles majas tõmbab,» selgitas Hango.

Sõltub inimtüübist

Kas askeetlikumat elukohta eelistavad filoloogid või sotsiaalteaduskonna tudengid, on Hango sõnul keeruline öelda.

«Nii ei saa lahterdada, see on ikkagi inimtüübis kinni,» lausus Hango ning väitis, et pole alati nii, et parema kvaliteediga teenust eelistab maksujõulisem tudeng.

«Tegelikult on seal täielik läbilõige ülikooli tudengitest erialade ja õppetasemete kaupa. Paljud leiavad, et tahaksid oma õppeaja jooksul mingi aja kindlasti seal olla. Lihtsalt kogemuse mõttes. Ei saa kuidagi nii öelda, et kel muud üle ei jää, see lepib sellega,» rääkis Hango.

Liinat lisas, et ülikool ei tohikski kehtestada ühiselamutes ühesuguseid standardeid, kuid päästeameti ja tervisekaitsenõuded peavad olema täidetud. Täpselt nii Narva maantee 89 ühiselamus on.

«Mõni aasta tagasi tegi päästeamet seal mõned ettekirjutused ja vead on likvideeritud,» lausus Andres Liinat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles