Arhitekt, kelle jälgi on terve Tartu täis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Arhitektuuriklubi arhitekt Kaido Kepp (39) on pärit Elvast, lõpetanud Tallinna tehnikakõrgkooli ja nüüd elab Tartus, kus tema kodu ja büroo on Salme tänava majas, mille hoovis on Karlovale omane kahekorruseline kuur.

FOTO: Margus Ansu

Karlovas elav ja töötav arhitekt Kaido Kepp pole võitnud suuri arhitektuurivõistlusi, kuid tema projektide järgi on Tartus ehitatud või renoveeritud kümneid maju, vähemalt mõnda tema töölaual loodut teab iga tartlane.

Fortuuna 32

FOTO: Margus Ansu

Meloni 28

FOTO: Margus Ansu

Puiestee 78 ja 80, Audentese koolihoonete kompleksi ümberehitus

FOTO: Margus Ansu

Päeva 19

FOTO: Margus Ansu

Veski 53

FOTO: Margus Ansu

Olete viimaste  aastate üks viljakamaid arhitekte Tartus. Kui palju neid maju on, mille juurde käib teie nimi?

Ei tea, ei ole kokku lugenud. Võibolla teised siinsed suuremad tegijad teevad rohkem üle Eesti, kuidagi on nii välja kukkunud, et tööd tulevad enamasti Tartusse.

Kas te linnas liikudes märkate enda tehtud maju, vaatate neid kuidagi teisiti? Näiteks Kalevi tänava algusesse ehitatud Veeberi majadest ei saa märkamata mööda.

Need on uuemad. Vanemad ununevad ära. Emotsiooni enam ei teki, kui kümme aastat on möödas.

Kas on mõni, mille üle eriti uhkust tunnete?

Tegelikult on ju kõigiga nii, hea tunne. Kui ei ole just väga untsu keeratud.

See protsess koosneb nii erinevatest komponentidest. See ei ole kunagi ainult minu looming. On tellijad ja kõik muud instantsid. Võibolla on arhitekti roll kohati isegi üle tähtsustatud. Asi saab alguse tellijast. Tellija valib projekteerija, ehitaja, kogu ülejäänud meeskonna, tal on idee.

Seda on ka varem öeldud, et arhitekt ei ole vaba kunstnikuhing, sest tellijal on huvid, on reeglid, on naabrite arvamus.

Iga maja on eelkõige tellija nägu. Arhitekt aitab tellijal asja vormistada.

Suuri esindus- ja ühiskondlikke hooneid te pigem ei ole teinud, kuigi olete võistlustel osalenud.

Võistlustöid ma ei oska teha. Raamatukogu ja kunstimuuseumi konkursil sain ostupreemia.

Kui ma teaks, mida ma ei oska, teeks teisiti.

Uue kaubamaja konkurss, mis nüüd oli, see maja oli kummis, kui kõik sisse ära panime, selle pärast need tööd ka teistel karbiks kätte läksid. Oma tööd tegime ümber, lõpplahenduse pärast oli minul küll piinlik.

Teie taust ei ole ERKI ehk praegu Eesti kunstiakadeemia, kui palju see loeb?

Eks midagi ikka loeb. Ega ma ei tunne ennast ka suure ja tähtsa arhitektina. Need ERKI inimesed, kui nad koolist tulevad, käivad selg sirgu ja räägivad soravalt, suhtlevad vabalt. Minul see on puudu. Ma olen nende kõrval vaikselt nokitseja.

Ma olen halb suhtleja. Ma ei tea, kas seda ERKIs parandatakse. Professionaalse poole pealt annaks kunstiakadeemia võibolla enesekindlust.

Siit meie büroost on käinud läbi mitu linnavalitsuse arhitekti, Tiit Sild küll mitte. Oleme mitmeid siin koolitanud. Omal ajal tundus, et ERKI lõpetajad on hirmus targad. Aga meie teeme siin väikesi mõnusaid maju.

Omal ajal tundus, et arhitektiamet käib üle jõu, aga proovisin TEMTi (nüüd Tallinna tehnikakõrgkool), sinna sain. Tallinn oli tore küll, aga kui Tartusse tulin, tundus, et ei viitsi uuesti Tallinna minna, et edasi õppida. Ma ei ole juba aastaid Tallinnas käinud.

Kas on mõni linnaosa, kuhu on raskem projekteerida? Supilinna kohta on öeldud, et see on keeruline piirkond.

On jah. Olen vahel mõelnud, et ei taha enam teha sinna. Tartus on enamasti teada, mida kusagil tahetakse.

Veski tänaval püüdsite teha vanas stiilis maju, aga toonase linnaarhitekti Tiit Silla õhutusel pöörasite need moodsamaks.

Tiit Sild oli vana jäljendamisele väga vastu. Mind makettmajad ei häiri. Seal läks hästi, et ta nii nõudis. Mul oli meeleolu, mille poole püüdsin, pitsiliste hoovimajade poole. Kui ta oli paar eskiisi tagasi lükanud, tuli lõpuks päris hea välja.

Mind sellised koopiamajad ei häiri, teinekord on päris hull, kui vanadesse piirkondadesse punnitatakse mingi imelik uus asi. Koopiamajadega on nii, et need alati ei õnnestu. Siin Eha tänaval on üks, millel detailid on väga halvasti valitud.

Kas on vahe avaliku hoone ja erahoone projekteerimise vahel?

Peaks olema, võibolla olen enda jaoks teinud selle vahe. Eratellija ehitab oma raha eest endale. Avalik hoone, seal on palgal direktor. Seal minu meelest peaks suurem roll olema arhitektil või projekteerijal. Tihtipeale on vastupidi. Erasektor usaldab arhitekti rohkem. Kohaliku omavalitsuse maja puhul käib ametnike poolt tugev oma maitse peale surumine.

Kui Oa tänava juhtum mullu süvenes, algasid appihüüud, et linn kardab otsustada. Olete seda tajunud?

See läheb järjest hullemaks. See tegelikult on täitsa jamps. Vanasti olid Toivo Talvingul või Karin Raidil uksed lahti, läksid sisse ja küsisid, kui oli probleem.

Näiteks siin Karlovas on tihtipeale probleem kuuridega. Kuur on lagunenud, uut kuuri teha ei saa, sest siis läheks vaja detailplaneeringut. Võis siis valeta, et vundament jääb alles, aga kuuridel ei ole vundamenti, ja kui on, ei julge ükski ehitaja teha selle vana vundamendi peale. Mis me siis nüüd teeme?

Linnavalitsuses ei ole kellegagi suhelda. Võin öelda oma arvamuse, et ühelt poolt on hirm otsustada ja kogemusi ka pole. Mulle tundub, et praegu tehakse kõik, et kaitsta valitsevat erakonda ja linnavalitsust. Igasugune vastutuse võtmine võiks tekitada probleeme. Et ärme parem võtame vastutust.

Kas olete rahul sellega, kuidas Tartu areneb?

Mina ei ole nii väga kriitiline.

Eks on muidugi ... See on siukene arhitektuuripoliitika, aga igasugune avalik vaidlus tekitab mulle stressi, ei taha sellesse sekkuda.

See bussijaama ehitus, ma ei ole arutellu sekkunud, aga kaubamaja konkursi ajal vaatasime, et see ala on väga halva planeeringuga. Kuidas sealt tulevasest kaubamajast bussijaama saab, kuidas jõe äärde. Ainus tänav, mis viis Plasku ja Tasku vahelt otse jõe äärde, sinna ehitati maja ette, tee kõmdi kinni. Sellised linnaehituslikud lahendused mind küll häirivad.

Aga olen piisavalt laisk ja mugav. Imetlen kodanikuühiskonna aktiviste, et nad jõuavad tegelda.

Milline on arhitekti töönädal?

Esmaspäeviti tavaliselt hakkavad ehitajad helistama ja siis on mitmesugused hinnaküsimused lahendada, tuleb suhelda, aga minu jaoks on suhtlemine kõige vastikum asi. Parema meelega nokitseks niisama.

Aga muidu elan ise siin samas üleval, täna tulin pool kuus alla. Eile ärkasin kell viis. Saan hommikul enne, kui lapse lasteaeda viin, enda asjad üle vaadata ja mõnusalt tööd teha. Kella kümne-üheteist ajal veel pea töötab, aga pärast seda võib teha pigem neid asju, kus ei pea väga mõtlema, siis võib suhelda, helistada ja asju ajada.

Ega mul ei ole kodukontor, pean ikka sussid jalga panema. Mulle meeldib, et õhtuti või hommikuti saab vajadusel asjad ära teha.

Miks Karlova?

Sattus. Mulle muidugi meeldib siin ka. Siin on kõik käe-jala ulatuses, lasteaeda lähen jala. Poodi küll ei ole ja kõrtsu ei ole. Keegi võiks siia ühe kõrtsu teha. Eriti äge, kui oleks Tähe tänaval. Kuna siin on töölispiirkond, siis võiks olla üks pisike räpane urgas.

Milline on hea puhkepäev?

Siis tuleb Tartust ära minna. Võrtsjärve ääres on üks putka, käin seal nokitsemas. Suvila moodi putka. Alguses oli mõte, et saab kalale minna, aga pole veel kordagi seal kalal käinud.

Igasugune keskkonnavahetus on hea. Seni olen suvilas põhiliselt teinud ehitustöid. Aga isegi kui seal kaks päeva niisama lakke vahid, on linna tagasi jõudes hoopis teine tunne.

Kas on ka seda ette tulnud, et ilusa ilma tõttu on kontor lihtsalt kinni?

See on hea mõte! Kurat, ma olen juba piisavalt vana, et võiks seda teinekord proovida küll. Kunagi oli see, et ei julgenud tellijale ära öelda, et järsku ta ei tule tagasi. Ma ei ole tellijaid tagasi lükanud, kui ikka on vähegi sobilik töö. Viimasel aja küll, väiksemaid asju kõiki ei ole võtnud.

Lõpetuseks üks stampküsimus: kes on teie eeskuju?

Kui küsimus oleks, kes on Tartus parim arhitekt, siis kõhklusteta Udo Tiirmaa. Siiamaani. Hea arhitekt peaks olema haarav, hea suhtleja, suure teadmistepagasiga. Eesmärk ei ole teha suuri klaasist maju, vaid et inimesed tunneksid ennast hästi.


Tähtsamad tööd *

• Tolstoi 4, Tartu kunstikooli ümberehitus, 1997

• Lai 4, MSI Grupi büroo ümberehitus, 1999

• Pepleri 4, Mainori majanduskooli ümberehitus, 2000

• Gildi 12 ja Kompanii 10 ümberehitus, 2001

• Puiestee 78 ja 80, Audentese koolihoonete kompleksi ümberehitus, 2003

• Päeva 19, elamu ümberehitus, 2005

• Arhitekti 2, korterelamu, 2005

• Sõbra 56, mööblikeskus, 2008

• Lutsu 2, Teatri Kodu, restaureerimine ja ümberehitus, 2009

• Avinurme pastoraadi ümberehitamine, 2009

• Lai 6, büroohoone restaureerimine ja ümberehitus,  2009

• Vapramäe loodusmaja, 2010

• Sepa 24, autokeskus, 2010

• Riia 18, kiirabi logistikahoone, 2010

• Veski 53  ja 55, korterelamute ümberehitus ja juurdeehitised, 2010

• Vallikraavi 3, korterelamu, 2010

• Oa 31, 33 ja Meloni 28, korterelamud, 2011

• Näituse 2, õppehoone, 2011

• Laulupeo 19, tennisehalli laiendus, 2011

• Fortuuna 32 , korterelamu, 2011

• Kartuli 12, rekonstrueerimine ja uusehitis, 2011

• Küütri 10 / Rüütli 10, korterelamu ümberehitus ja juurdeehitis, 2012

• Kalevi 11, elamu, kelder ja ait, 2012

• Võru 77, Selver, 2013

*Kaido Kepi enda valik

Tagasi üles