Eesti statistika ema statistikale ei allu

Eile, päev enne oma 80. aasta juubelit osales Ene-Margit Tiit Tartu ülikooli raamatukogus tema auks korraldatud statistikakonverentsil. Täna, oma sünnipäeval lubas ta olla aga pereringis Pühajärve lähedal suvekodus. Suurem pidu sugulaste ja tuttavatega sai peetud juba läinud nädalavahetusel. Foto: Kristjan Teedema

Emeriitprofessor Ene-Margit Tiit saab täna 80-aastaseks. Oma sõnavõttudega meedias rahvaloenduse teema eestlastele arusaadavaks ja lähedaseks teinud Tiit kuulas eile konverentsil ettekandeid pidulikult esireas istudes.

Hiljem võttis ta vastu õnnitlusi ning leidus ka neid, kes uurisid, kui palju ühe lapse kasvatamine siis ikkagi maksma läheb.

Miljon Eesti krooni. Mina rehkendasin muidugi kroonide ajal ja eks need arvud ole nüüd natukene muutunud.

Ausalt öeldes, viimase uuringu arvutustest ma osa ei võtnud. Konsulteerisin uurimisrühma ainult metoodikas. Sellepärast ma neid arve täpselt ei tea.

Kuidas te pereuurimise juurde jõudsite?

See oli 1968. aastal, kui tollased eri valdkondade teadlased kutsusid kokku uurimisrühma perekonna uurimiseks. Üks eesmärke oli isegi partnerite valiku kriteeriumide väljatöötamine. Mind kutsuti sinna statistikuks. Siis tekkis aga selline olukord, et pidin seda rühmas ise juhtima hakkama.

Teie elutöö krooniks on 2011. aasta rahvaloendus. Kes teid ennast sellel loendusel üle luges?

Sellel loendusel kasutasin ma internetis loendamise võimalust. Loomulikult! Kui me selle variandi inimestele nende elu lihtsustamiseks tegime, siis arusaadavalt kasutasime seda ka ise.

Teie sünnipäevale pühendatud konverentsi teema on statistika ja elu. Kuidas te oma 80 eluaastat statistiliselt kokku võtate?

Mis ma ikka oskan öelda!? Kui ma räägin statistikanäitajatest, siis ma võin öelda, et tegelikult on eesti naise oodatav eluiga natuke pikem kui 80 aastat. Muidugi 80-aastastel on oodatav eluiga veelgi suurem. Ma ei oska peast öelda, aga oli vist nii, et 80-aastasel on keskmiselt veel seitse-kaheksa aastat elada. Nii et statistiliselt rääkides on mul ees veel üksjagu aastaid.

Muidugi on enamik 80-aastaseid naisi lesed. Minul on see õnn, et minu abikaasa veel elab. Kuigi ta on veel vanem kui mina.

Minuealistel on keskmiselt veidi vähem lapsi kui minul. Keskmiselt on sellel põlvkonnal kaks või pisut alla kahe lapse, minul on kolm last.

Ja muidugi see, et suurem osa minuealisi on pensionil, aga mina ei ole, mina töötan.

Statistikaametisse tööle minnes ütlesite, et teil on töö otsimisega tõsi taga, sest teil pole plaanis ei memuaare kirjutada ega käsitööga tegelema hakata.

See oli siis, kui ma ülikooli jaoks liiga vanaks osutusin ja enam professoriametit edasi pidada ei saanud. Siis vaatasin, kust on mul veel erialast tööd võimalik saada.

Jääte ka nüüd toonaste sõnade juurde?

Jah.

Kuidas teil enda arvates võrreldes keskmiste Euroopa eakatega on läinud?

Ma olen igati rahul. Isegi Euroopas ei ole kaugeltki igal kaheksakümneaastasel naisel kõrval elus meest!

Sageli on nii, et kui räägitakse statistikast, leidub keegi, kes tahab kangesti rääkida miniseelikust. Kuidas teile tundub, kas statistikal ja miniseelikul on sarnasusi?

Mina pole seda kuulnud, et keegi oleks rääkinud statistikast ja miniseelikutest.  

Statistika on nagu miniseelik – näitab palju, aga varjab olulise …

Niisugust juttu ei ole ma küll kunagi kuulnud. Üsna tavaline ütlemine on muidugi see, et statistika on vale. Selle kohta ütlevad statistikud aga, et tõtt ei saa ilma statistikata rääkida.

Kõige, ka maailma kirjelduse aluseks on statistika. Tõde peab tuginema statistikale.

Konverents ja näitus

• Eile oli TÜ raamatukogu saalis Eesti statistikaseltsi 26. konverents «Statistikast ja elust», mis oli pühendatud seltsi asutaja ja auliikme professor Ene-Margit Tiidu 80. sünnipäevale.

• Samas avati professor Tiidu juubelinäitus, kuhu on välja pandud Eesti rahvaloenduse ajalugu tutvustavaid esemeid aastatest 1922 kuni 2011.  

• Näitus jääb avatuks 6. maini.