Neljapäeval 15. aastapäeva tähistanud Balti kaitsekolledži ülema kindralmajor Vitalijus Vaikšnorase sõnul on kõrgkool nende aastatega saavutanud sideme Tartu elanikega ja muutunud siinse kogukonna osaks.
Kindralmajor Vaikšnoras: kaitsekolledž on ainulaadne
Balti kaitsekolledž on Tartus tegutsenud 15 aastat. Kuidas üldse sobitub sellise tasemega julgeolekukõrgkool Tartu linna?
Tartu on kindlasti hea linn sellise asutuse jaoks. Minnes ajaloos tagasi, siis 15 aasta eest otsustati see kool siia Tartusse luua. See oli kolme Balti riigi ühine otsus ja kui seda arutama hakati, siis ühe põhjusena leiti, et sellist tüüpi kool ei peaks asuma ühegi riigi pealinnas.
Teine põhjus oli soov teha see linna, kus on mõni suurem haridusasutus või akadeemiline institutsioon. Meie linnas on selleks Tartu ülikool.
On ülikooli lähedus siis nüüdseks ära tasunud?
15 aasta jooksul oleme loonud suurepärased sidemed Tartu ülikooliga ja me ei kasuta ära ainult ühist intellektuaalset potentsiaali, vaid koostöö toimib ka raamatukogu ja andmekogude tasemel.
Meil on head suhted ülikooli juhtkonnaga. Olen isiklikult kohtunud mitu korda ülikooli rektori ja nõukoguga. Samuti kutsume üksteist külalisloengute sarjadele.
Kuigi kolledž ei ole väga suur, õpetab meil siin ikkagi kümme eri eriala doktorikraadiga inimest ja nemad pakuvad loengusarju tudengitele.
Meil on siin samuti hea kvaliteediga raamatukogu, mida saavad kasutada ka Tartu ülikooli üliõpilased ja teadurid. Kindlasti ei piirdu meie koostöö sellega ja otsime pidevalt uusi võimalusi selle arendamiseks.
Rääkides kaitsekolledži 15. asutamisaastapäevast – mida see arv teile tähendab?
Kutsusime oma aastapäevapidustustele mitmeid Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud inimesi, kellele korraldasime konverentsi ja seminari arutamaks tehtut ja meie tulevikku.
15-aastane kool on ikka veel teismeliseeas, kuid meie näitel on ta selline andekas mürsik, keda ootab ees veel suur tulevik. Sellel suvel ületab meie kooli lõpetanute arv tuhande piiri ja lõpetanuid on 38 riigist.
Praegu töötab meie majas üle 70 inimese 12 riigist ja kursustel osalejaid on 17 riigist. Balti kaitsekolledži on teiste hulgas lõpetanud näiteks praegune Eesti kaitseväe juhataja ja endine Gruusia kaitseväe juhataja.
Me ei koolita siin ainult kaitseväelasi, vaid ka tsiviilisikuid, kes töötavad julgeolekuvaldkonnas. Sellise piirkondliku, kolme riigi koostöös toimiva koolina oleme maailmas ainulaadsed.
Kuidas on Balti kaitsekolledž seotud tartlastega?
Mul on hea meel tõdeda, et meie töötajad tunnevad ennast osana Tartu kogukonnast.
Seda mitte ainult akadeemilises kontekstis, vaid ka sotsiaalses. Balti kaitsekolledžisse tööle või õppima tulnute naised on loonud ühingu Balti Tüdrukud. See on vabatahtlik organisatsioon, mis korraldab pidevalt väljasõite Eesti eri paigusse, tutvutakse siinse kultuuri ja ajalooga.
Milline nägi välja teie teekond noorest mehest rahvusvahelise kooli juhiks?
Inimene jõuab oma otsusteni enam-vähem samal ajal – keskkooli lõpuklassis, olles 17-18-aastane. Aastast 1978 olen olnud seotud kaitseväega. Minu perekonnas on traditsiooniliselt olnud mitmeid kaitseväelasi. Minu vanavanaisa oli ratsaväelane, vanaisa teenis mereväes, tema onu oli sõjalaeva ülema asetäitja.
Distsipliin, pühendumus ja soov kaitsta oma riiki on mulle tänu sellele olnud alati südamelähedane. Kõik need koos tekitasid minus soovi valida militaarne karjäär ning olen selle otsusega tänini väga rahul.
Vitalijus Vaikšnoras
• Auaste kindralmajor.
• Sündinud 23. aprill 1961.
Ametikäik:
• 2001–2003 motoriseeritud brigaadi Raudhunt ülem
• 2003–2008 Leedu kaitseväe peastaabi ülem
• 2008–2012 Leedu sõjaline esindaja NATOs
• 2012– … Balti kaitsekolledži ülem