Ettevõtjad ootavad veel raskemat aastat

SEB juhatuse esimees Riho Unt. Foto: Kristjan Teedema

Oodatust lahjem majandusaasta on pannud Tartumaa ettevõtjad uskuma, et 2014. aasta tuleb tänavusest raskem, nentis SEB juhatuse esimees Riho Unt, tutvustades eile Tartus uuringut «Tartumaa ettevõtlusbaromeeter».

Tartumaa 140 ettevõttest, kes teie küsimustikule vastasid, prognoosib pea kolmandik tulevaks aastaks vähemalt 15-protsendist käibekasvu. On see reaalne või pigem unistus?

See tuleb asetada esmalt konteksti. Käibe kasvu üldse prognoosis lausa 88 protsenti vastanud ettevõtteist ja ligi kolmandik siis vähemalt 15-protsendist kasvu. Kuid eelmisel aastal ennustas nii suurt kasvu üle 40 protsendi ettevõtjaist.

2013. aasta arvud selguvad alles mitme kuu pärast, aga kas juba praegu saab nentida, et mulluse optimismiga need kokku ei lähe?

Sellist makrosituatsiooni, nagu meil praegu, ei oodanud eelmisel aastal keegi. Oodati 3,5-protsendist majanduse kasvu, nüüd räägime, et äkki kujuneb üheprotsendine kasv. Aasta on olnud selgelt lahjem, kui oodati, ning Tartumaa ettevõtjad usuvad, et järgmine aasta tuleb tänavusest raskem.

Ettevõtjad kipuvad ikka olema reaalsusest optimistlikumad, aga paremat loota on loomulik. Eriti on arvata kahanemist eksportijate seas, sest meie põhiliste eksporditurgude – Soome, Rootsi ja Venemaa turu – kokkutõmbumise mõju on meile alles tulemas.

Sellega seondub teie mullusügisene tõdemus Tartu Postimehes: Lõuna-Euroopas ja isegi Põhjamaades kindlustunne pigem väheneb ja kriisi lõppemiseni läheb veel aega. Kas selles laiemas majanduspildis tasub meil tõusu asemel arvestada pigem paigaltammumise ja ellujäämisvõitlusega?

Lõplikke lahendusi pole ju saabunud, kuigi on märgatud esimesi pääsukesi. Näiteks Saksamaa eksport on jälle kasvamas, Hispaania on teatanud languse lõpust. Kui aga vaatame seda majandusahelat, kus paikneb Eesti, siis näeme, et oleme Põhjamaade selja taga.

Kui Saksamaal hakkab natuke paremini minema, võtab sisuliselt aasta, et positiivne mõju jõuaks Põhjamaadesse, ja veel aasta, et see mõju jõuaks Eestisse. Langusega on samamoodi.

Peame silmas pidama, et Euroopa struktuurifondide raha, mis oli kriisis meile üsna suur abimees, tuleval ja ületuleval aastal Eestisse peaaegu ei jõua. Ehitust ja infrastruktuuri investeeringuid riik sellises mahus enam ei telli.

Kuid ettevõtete finantstugevus, võime uusi paari-kolmekümneprotsendiseid langusi üle elada, on kindlasti paranenud.

Tartus puhverdab olukorda suur riigisektor: suur ülikool, suur kliinikum. Kui ärisektor juba kukub, siis riigisektor veel mitte ja see leevendab Tartus väikeste ja keskmiste ettevõtete olukorda. See tähendab, et ilmselt pole kiiret kasvu, kuid pole ka kiiret kukkumist, vaid pigem stabiilne areng.

Viie aastaga on Tartumaa ettevõtete hulk kasvanud peaaegu 40 protsenti, st 10 000 juurest 14 000-le. Kas need on ka ettevõtted, mis tööd annavad ja riigikassasse maksuraha toovad, või enamasti riiulifirmad või teiste firmade vara kantimiseks loodud ettevõtted?

Enamik neist pole väga aktiivselt tegutsevad ettevõtted, paljud on mikroettevõtted, mille aastakäive jääb 5000–6000 euro lähedale. Paljudel ettevõtjatel on põhiettevõtte kõrval tütar- ja kõrvalettevõtted. Eesti maksusüsteem ju soosib, et kui teed mingeid investeeringuid ettevõtte kaudu, ei pea sa tulumaksu maksma.

Võib arvata, et ülikoolis tekib noortel palju häid mõtteid, ja kuna uue ettevõtte asutamine on väga lihtne, siis neid ka asutatakse. Kas see ettevõte ka käima läheb, on iseasi. Peab aga märkima, et nende ettevõtete hulk, mis jõuavad esimese sünnipäeva tähistamiseni, on kasvamas.

Suur uute firmade arv näitab kindlasti ettevõtlikkuse kasvu. Eestis on ettevõtteid elanike arvu suhtes kolm korda rohkem kui Leedus. Kriisi ajal ju palgatöötajate hulk vähenes ja inimesed sattusid olukorda, kus pidid otsustama, mida edasi teha.

Kui võtta kõrvale eksport, näib pilt Tartumaal lausa kuldne: eksportivaid ettevõtteid on tulnud viie aastaga juurde rohkem kui veerandi võrra – 221 firmat – ja ekspordi maht on kerkinud suisa 53 protsenti. Kas see viitab sellele, et 2008. aastal saabus lihtsalt nii totaalne auk, et sealt edasi paistis iga kasv üüratu?

Auk oli Tartumaal 2009. aastal. Sealt edasi on ostetud maakonda sisse vähem toodangut, kui on välja müüdud. Üldine suund on sama kogu Eestis.

Peab märkima, et ekspordi käivet on Tartumaal põhiliselt kasvatanud suured ettevõtted.

«Tartumaa ettevõtlusbaromeetri» kokkuvõtvais materjalides seisab, et Tartus on olulised kasvu vedajad IT-sektor ja meditsiin, aga eksportijate seas on esindatud ikkagi eelkõige tööstus- ja energeetikasektori ning transpordi- ja logistikasektori ettevõtted. Kas Tartu-suguses peaga linnas ei peaks teadmistel põhinev eksport olema suurem?

Võiks olla ja peaks olema, sest potentsiaali siin on, aga IT- ja meditsiiniteenuste pakkumine väljaspool Eestit on suur väljakutse. Ideed välja mõelda on suhteliselt lihtne, maailm on väikesi tarkvaraideid täis. Küsimus on selles, kuidas need maha müüa.

Teine probleem on suure hulga programmeerijate kokkusaamine. Neile vähestele, kes siin on, on juba praegu kõva konkurents ja maailm on neile lahti.

Kui suures summas andis SEB Tartumaa ettevõtteile mullu laenu ja kui palju annab tänavu?

Neid arve mul käepärast pole, aga Tartumaa krediidiportfell kasvab. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on eraisikute laenude maht Tartumaal kasvanud umbes viis protsenti, ettevõtete oma seitse protsenti. Tõus on suurem kui Eestis keskmiselt. See peegeldab aktiivset ärikeskkonda.

Millise valdkonna firmad on pangale kõige riskivabamad?

Kõige aktiivsemad raha küsijad ja saajad on olnud põllumajandusega seotud ettevõtted. Hinnad on neile olnud suhteliselt soodsad, on toimunud ka ettevõtete ühinemisi.

Veel on kasvanud äripindade valdkonna aktiivsus, näiteks kaubandus- ja logistikakeskuste ehitus ja laiendamine.

Tartumaa ettevõtlus

• 2008. aastast on Tartumaa ettevõtete arv kasvanud ligi 40 protsenti, 14 000 äriühinguni.

• Eksportivate firmade arv on kasvanud viie aastaga 221 võrra, ekspordi maht 53 protsenti.

• 2012. aastal oli Tartumaal tööga hõivatud 63 300 inimest, 2008. aastal 69 900 inimest.

Allikas: SEB, «Tartumaa ettevõtlusbaromeeter»