Elva linnapea tahab Straussi kuningriigi taastada

Ilusa loodusega turvaline Elva on noortele peredele ideaalne elukoht, kinnitab Elva linnapea Toomas Järveoja. Kuigi ehitusbuum läks männilinnast mööda, on seal kohti, kuhu uusi elamuid ehitada, ning nüüd ongi arendajatel mõned projektid pooleli. Foto: Erakogu

Vabal ajal kihutab jälle Elva linnapeaks valitud Toomas Järveoja jalgrattavõistlustel teistega võidu. Tööl tuleb tal valida aeglasem tempo, sest väikelinnas täituvad tahtmised järk-järgult rahakotist, ideedest ja hakkajatest inimestest sõltuvalt.

Mida lubasite valijatele, mis läheb Elvas järgmisel neljal aastal paremaks?

Ulmeasju me ei lubanud, linnavalitsuses olles teame võimalusi. Pole mõtet lubada ujulat, kultuurikeskust, spordihalli, staadioni – need on ulme. Oleme sotsiaaldemokraatidega kokku leppinud, et parandame spordi-, kultuuri- ja huvihariduse alal töötavate tublide inimeste tingimusi.

Kas panustate ka inimestesse ja tõstate neil palka?

Tõstsime aasta alguses kõigi linnakassast palka saavate töötajate töötasu 10 protsenti. Uude eelarvesse praegu palgatõusu kavandatud ei ole. Elva lasteaedade õpetajate ja kultuuritöötajate palkade pärast pole meil nende kolleegide Eesti keskmist vaadates põhjust häbeneda, ka kultuuritöötajate palgad pole kõige väiksemad.

2015. aastal tulevad tõsised palgaläbirääkimised, inimesi ei tohi ära unustada.

Ei tohi, aga kõnniteed on Elvas väga kehvad.

Valimislubadustes on, et parandame ja ehitame uusi kõnniteid aastas 50 000 euro eest. On öeldud, et 50 000 eurot on ebamäärane lubadus. Ongi, sest töö hind sõltub sellest, kas teeme uusi või remondime vanu kõnniteid. Tänavu tegime osa kõnniteid uued, osa taastasime, saime 50 000 euroga ligi pool kilomeetrit.

Peame tasa ja targu edasi minema. Loodame, et ehk antakse teede ja tänavate tarvis uusi eurotoetusi, oma rahakoti ja laenurahaga on keeruline suurt hüpet teha. Kõigepealt tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ohtlikud kohad, ehitada linna sissesõitude kõnniteed, kus praegu on kitserajad.

Olen linnavalitsuses töötanud kuus aastat, ma ei ole pime, kurt ega rumal, näen, kus on kitsaskohad. Paraku tuleb teha valikud, linn peab arenema stabiilselt, kõik valdkonnad peavad olema rahastatud.

Linnavalitsusele on ette heidetud, et lasite kinni panna Tartumaa muuseumi ja pangakontori.

Rahvas arvab, et linnavalitsusel on neis küsimustes mõjujõudu, aga elu on midagi muud. Mulle on ette heidetud, et ma ei kisanud ega viibutanud rusikat. Mu iseloom polegi selline, et karjun ja vehin rusikatega. Pidasime läbirääkimisi Swedbanki piirkonna ja Eesti juhtidega, koostasime kirju. Kui panga esindajad tulid minu juurde, siis oli nende sõnum: otsus on Rootsis tehtud ega kuulu edasikaebamisele.

Tartumaa muuseumi teemat arutati mitu aastat. Küll taheti see viia Alatskivile, küll sulgeda. Lõpuks öeldi Elvale: kas hakkate muuseumi pidama või paneme selle kinni.

Muuseum töötas viimased 15 aastat hoidlana, museaale ei näidatud, näitusi eriti polnud.Muuseumi sulgemisel midagi halba ei juhtunud, lihtsalt ladu kolis Elvast Tartusse ERMi. Avasime sügisel matkakeskuses Elva ajaloo toa, kindlasti saame oma muuseumi jalgele, kui tulevad paremad ajad.

Mis on juhtunud: 2002. aastal elas Elvas 6287 inimest, selle aasta alguses 5890 ja 2006. aastast on väljaränne suurem kui sisseränne?

Kõik omavalitsused on elanike vähenemisega hädas, põhjusi on mitmeid. Näiteks eelmise aasta lõpus kirjutas Elvast end välja üsna palju inimesi seoses Tallinna tasuta ühistranspordiga.

Ka maamaksu muudatus mõjus. Inimestel on kinnisvara mitmes kohas ja et meil on maamaksu määr väiksem kui suuremates linnades, siis käituti pragmaatiliselt ja registreeriti end elanikuks kallima maaga omavalitsuses, et saada kodualuse maa maksuvabastus.

Mõjub seegi, et euroliidu maades töötavad inimesed peavad nüüd end võõrsil registreerima ja välismaal töötajaid on meil üsna palju.

Lõpetasime ära fiktiivsed sissekirjutused lasteaiakoha pärast. Nüüd esitame naabervaldadele 80 lasteaiaarvet, seega on meil 160 fiktiivset elanikku vähem. Need tegurid on mõjutanud elanike vähenemist.

Ka Elva gümnaasiumis pole lood kiita: varem oli seal kaks paralleelklassi, nüüd õpib 10. ja 11. klassis ühe klassi jagu noori.

Nii on, põhikooli lõpetajate arv väheneb. Selge, et on vaja pingutada, tuleb kogukonna ja ümberkaudsete omavalitsustega läbi rääkida. Elvas võiks olla piirkonnagümnaasium. Oleme teinud esimesed sammud, panime septembris Rannust Elvasse sõitma tasuta kaheksakohalise õpilasbussi. Teisel nädalal oli buss nii täis, et lapsed ei mahtunud peale.

Kui naabritel saab võim paika, siis esimene teema ongi õpilaste ühistransport. Saime maavalitsusega kokkuleppele, et Puhja–Elva liinil hakkab detsembris või jaanuari alguses buss hommikul lapsi Puhjast, Rannust ja Annikorust Elvasse kooli tooma.

Mis on Elva trump?

Elva on noortele peredele ideaalne koht: loodus, järved, rahulik ja turvaline keskkond. Töökohti siin on, pigem tunnevad ettevõtjad puudust töötajatest.

Meil napib prestiižseid töökohti, aga Tartu on lähedal. Peame läbirääkimisi, et saada hea rongiliiklus, et inimestel oleks mugav mujal tööl käia. Siis oleks Elva veel parem koht.

Aga kas elamiskohti on?

See on probleem, sest Elvast läks ehitusbuum mööda, kuigi siin on kohti, kuhu kodusid rajada. Meil on müügis üsna palju kinnisvara, aga need on vanemad hooned. Noored soovivad uusi kortereid või maju. Nüüd on mõned projektid pooleli, arendajad tahavad siia uusi elamuid ehitada.

Elval pole üht suursündmust, mille järgi Eestis kõik seda linna teaksid.

Spordi poolelt neid on: jalgrattamaraton, rattapäevad, natuke saame end ehitada ka võõraste sulgedega: Tartu maratoni finiš on Elva lähedal.

Väikelinnas on suured kultuuri- ja spordiüritused mitme otsaga asi, elanikud võiksid nende suhtes sallivamad olla.Tartumaa tervisespordikeskuses peetav hiphopifestival toob meile elu: kesklinnas tuleb rohkem koristada, linna kostva muusika pärast on politseisse helistatud.

Paljudele on pinnuks silmas Verevi rannapeod, aga suurele hulgale inimestele need jälle meeldivad. Pahandatud on ka rattavõistluste pärast: liiklus häiritud, politsei sõidab sireenidega.

Nii ta on – kui midagi teed, saad sõimata, ja kui midagi ei tee, saad samuti sõimata. Aga igal juhul tuleb teha. Sel aastal oleme korraldanud mõttetalguid, et äratada ellu meie tunnusüritus «Straussi kuningriik». See kustus ära, polnud uusi ideid. Ideede ja säravate silmadega inimesi leida on üsna keeruline.

Mis on järgmisel aastal suurim töö?

Tuleva aasta eelarves suuri investeeringuid pole. Ootame 2015. aastal avanevaid eurotoetusi, valmis on spordihoone projekt ja kultuurikeskuse juurdeehitise eskiisprojekt. Kindlasti ehitame kõnniteid.

Praegu pole kavas laenu võtta, elame oma rahaga. Tahaks selgusele jõuda gümnaasiumi tulevikus, peame rääkima naabritega. Need on uue aasta teemad.

Toomas Järveoja

• Elvas sündinud ja kasvanud Toomas Järveoja (23.4.1961) on lõpetanud Tallinna polütehnilise instituudi mehaanikainsenerina.

• 1999–2002 oli Elva linnavolikogu esimees, 2005. aastast Elva spordijuht, 2007–2011 abilinnapea, 2011. aasta 30. maist linnapea. Reformierakonna liige.

• Abielus, kolm täiskasvanud last, kaks lapselast.

• Vabal ajal tegeleb lapselaste, jalgrattaspordi, võrkpalli ja suusatamisega ning reisib.