Kas Tartumaa on valmis võimalikuks üleujutuseks?

Kas Tartu ja Tartumaa on valmis võimalikuks üleujutuseks?

Vastab Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni juht Margo Klaos:

Ikka oleme. Oht on olemas, sest vett on sel kevadel üleujutuseks piisavalt.

Neljapäeval kogunenud Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni nõupidamisele olid kutsutud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) asjatundjad. Nad andsid meile väga hea ülevaate sellest, milliste varasemate suurte üleujutuste aastatega tänavune kevad sarnaneb.

Kas asjatundjate arvates pole meil üleujutusest pääsu?

Sellist asja ei ole võimalik prognoosida. Kõik sõltub ilmast: kui lumi sulab aeglaselt, möödub kõik vaikselt. Aga kui tuleb soojalaine ja sajab ka vihma, siis võib olukord väga kriitiliseks minna.

Kuidas kriisikomisjon hullemaks võimaluseks valmis­­tub?

Moodustasime erinevate ametite esindajatest koos maavalitsustega meeskonna, kes hakkab looduses sündival teraselt silma peal hoidma. EMHI töötajad annavad meile teada, mida ilm tegema hakkab.

Töörühma ülesanne on koostöös omavalitsustega saada ülevaade üleujutusohtlike piirkondade majapidamistest ja elutähtsaid teenuseid osutavatest asutustest, vaadata üle asutuste ressursid üleujutusele reageerimiseks, ette valmistada elanike teavitamine ning leppida kokku ohustatud aladel elavate inimeste evakuatsiooni ja nende vara kaitse korraldus. Eelkõige keskendume tiheasustusega aladele.

Kus võib asi kõige kriitilisemaks minna?

Tartus on need kohad Ihaste, Supilinn, Ropkas vangla lähistel ja ka Kvissental. Kuid suurvesi ohustab ka Piirissaart, Võru ja Räpina linna, Mustvee kanti ja Võrtsjärvest lõunasse jäävate jõgede ümbrust. Viimases piirkonnas on probleemiks ka tammid.