Arendaja: bussijaamaga on seotud ennatlikke hirme

Uus bussijaam tuleb laieneva Tasku esimesele korrusele. Selle asukoht selgub projekteerimise käigus. Foto: Repro

Bussijaama ala detailplaneeringu arutelu täna Tartu volikogus tervitab pikett. Emajõe Ärikeskuse juhataja Ain Tammvere  kommenteerib kerkinud kõhklusi ja selgitab, millist bussijaama ettevõte kavandab.

Miks üldse on uue bussijaama rajamine päevakorrale tõusnud?

On kolm põhjust. Otseselt bussijaamaga seonduv on turvalisus ja reisijate mugavus. Aga alustasime konverentsikeskuse laiendamise vajaduse tõttu. Ja kui juba, siis laiendada ka kaubanduspindu.

Millise bussijaama Emajõe Ärikeskus Tasku laienduse käigus rajab?

Nimetame seda ise bussiterminaliks. See on integreeritud Tasku keskusse, aga see on selgelt eristatav Tasku kaubandusosast. Ka selle poolest, et lahtiolekuaeg on erinev. Sinna saab hommikul vara ja õhtul hilja; ka neile, kes sõidavad öise bussiga, on ootamise koht.

Kui räägime suurusest, siis praegune reisijate ala on 420 ruutmeetrit, planeeritav bussijaama osa on vähemalt 850 ruutmeetrit – ala on märkimisväärselt suurem. Erinevus praegusest on selles, et bussireisija ei satu juhuslikult kuhugi busside vahele ega taha.

Kindlasti on terminalis kohad, kust saab pileteid osta. Kindlasti ei näe see välja nagu praegu, et on kaheksa kassat. Pileti ostmine muutub, mängu tuuakse piletiautomaadid. Kassad jäävad, aga need ei ole nagu putkad bussijaamas.

Kindlasti tuleb terminal suur ja avar ning on lihtsalt ühendatud kaubanduskeskusega nii vertikaalselt kui horisontaalselt, nii et ei ole umbteid. Jalutades jõuab ringiga ikka bussijaama tagasi.

Kas ooteala neile, kes ei soovi enam ostelda, tuleb nagu lennujaama väravas või nagu Viljandis, kus on mõni pink?

Kui võrdlust otsida, siis enam-vähem nagu lennujaamas. Arhitektidega just rääkisime, et eraldame terminali klaasseinaga sellest alast, kus bussid seisavad. Selle äärde tulevadki istumisalad. Mitte pargipinkidega, vaid ikka istmetega, et oleks mõnus ja mugav.

Et ei oleks külg külje kõrval ega villase soki lõhna. Aga on valge ja on silmside bussidega klaasseina taga.

Kas aknast näeb ka pargipuud ja sinist taevast?

Ei ole kindel, et sisekujundaja maalib lakke taeva, aga arhitektidega koos vaatasime, et busside vahelt jääb vastas olev hoonestus näha. Me ei ehita tumma seina. Busside seisuala jääb avatuks, et vingugaaside probleemid oleks lahendatud.

Heitgaasidega seotud hirmud on aluseta?

Tahan seda rõhutada, et anname endale aru, et kui teeme kehva asja, siis keegi sinna ei tule. Tahame jätkata sama joont, mis Tasku keskuses juba on. Samasugust hubasust ja samu materjale.

Kindlasti ei taha, et vingugaas tungiks ootesaali või segaks perroonil seisjaid.

Vajaduse korral on võimalik ka ventilatsiooniseadmetega õhku liigutada. Tasku nullkorruse parklas pole mingit suitsu ega vingu.

Kamppi keskus Soomes on väga hea näide, meil tuuakse miskipärast võrdlus Viru keskusega, mis asub maa all, aga meie bussijaam on maa tasandil.

Kuidas kommenteerite maavanema kartust, et bussijaama paiknemine hoones on omaniku suva ja nii võib tingliku bussijaamaala täita kaubariiulitega?

Maavanemal on ennatlik hirm, mis võib olla tingitud teadmatusest või seotud vana bussijaamaga. Kaubandus on kaubandus ja bussijaam on bussijaam.

Ametnikud on väitnud, et Turusilla poolt on uude bussijaama ebamugav tulla, sest tullakse samast, kust kaubaautod, prügiautod ja bussid.

Kahju küll, et nad nii ütlevad. Päris nii ei lähe. Kogu planeeringu oluline märksõna on jalakäijad ja kergliiklejad, nende liikumissuunad. Bussid sõidavad täiesti oma teed, aga jalakäijad bussidega kokku ei puutu.

Leidsime ka lahenduse, kus prügiautod reisijatega kokku ei puutu.

Linnaarhitekt Tõnis Arjus muretseb, et bussijaam kui oluline asutus kaob linnaruumist Taskusse ära. Kuidas olete mõelnud bussijaama nähtavamaks teha?

Jah. Kui bussijaama ümbruse arhitektuurivõistlusega tegelesime, siis oluline osa selles oli viidamajandus. Konkurss läks nagu läks. Peame ise intensiivselt sellega tegelema, et kõik oleks leitav.

Kas te ei leia, et päris paljud hirmud on tingitud sellest, et teil pole olnud anda ammendavaid vastuseid, töö on pooleli? Siit omakorda küsimus, kas enne planeeringu avalikustamisele saatmist ei peaks sellega rohkem tööd tegema? See on just see, millest Vabakund, sotsid ja osa IRList praegu räägivad.

Kui võtame planeerimisprotsessi, siis see on planeerijate ja linnavalitsuse poolt korrektselt tehtud. Ei saa öelda, et see on poolik ja kiirustades üle nurga tehtud töö. Planeering vastab nõuetele.

Pigem on probleem see, et inimestel on hirm, et nad saavad petetud, kui see asi ära tehakse. Aga juhiks tähelepanu sellele, et pärast planeerimist koostatakse ehitusprojekt, mille alusel antakse ehitusluba. See on see koht, kus omavalitsus, võib-olla kaasates avalikkust, saab täpselt teada, mis sinna sisse tuleb.

Planeeringu eesmärk on teine kui ehitusprojekti eesmärk. Inimesed on ajast ette läinud.

Kindlasti me mõtleme sellele, et kui ehitusprojekt on faasis, et seda saab inimestele lihtsalt näidata, saame seda erineval moel teha. Loomulikult ootame ka tagasisidet.