Tartu Ülikool valis neli professorit ja nimetas emeriitprofessori

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ülikooli nõukogu nimetas emeriitprofessoriks Aleksandr Dulitšenko ja emeriitdotsendiks Ello-Rahel Karelsoni. Lisaks valis nõukogu neli professorit ja kaks juhtivteadurit.


Ülikooli teatel alustas 1941. aastal sündinud Aleksandr Dulitšenko tööd Tartu ülikoolis 1976. aastal vene keele kateedri vanemõpetajana. Esmakordselt valiti ta professoriks 1985. aastal.



Oma ülikoolis töötamise aastatel on ta kirjeldanud kokku 18 slaavi mikrokeelt ning välja töötanud nende kirjakeelte teooria. Lisaks on tema teadustöö põhisuundadeks ka suuremad slaavi keeled (vene, serbo‑horvaadi ja sloveeni), üldkeeleteaduse teooria, etno- ja sotsiolingvistika, interlingvistika ning keeleteaduse ja slavistika ajalugu.



Dulitšenko on üle 500 teadustöö autor ja kaasautor, tema töid on ilmunud enam kui 20 keeles. Ta on juhendanud üht kandidaadi- ja kahte doktoritööd ning esinenud loengutega enam kui 40 maailma ülikoolis.



Ello-Rahel Karelson asus ülikooli biokeemia kateedri vanemlaborandina tööle 1972. aastal, kohe pärast ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist. Aastatel 1989 kuni 2009 töötas ta biokeemia instituudi dotsendina.



Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on neuropeptiidide ja neuroprotektorite molekulaarsed mehhanismid aju G-valk-vahendatud signaalradade tasandil normaalsel vananemisel ja neurodegeratsiooni puhul. Samuti on ta uurinud Alzheimeri tõve molekulaarseid mehhanisme postmortaalse inimaju tasandil.



Karelson on avaldanud üle 100 teadustöö, koostanud õpikuid ja õppevahendeid ning juhendanud kaht doktoritööd.



Analüütilise keemia professorina jätkab Ivo Leito, kes sündis 1972. aastal Saksamaal. Tema peamiste uurimisvaldkondade seas on analüütilise keemia ning keemiametroloogia uurimine, happe-aluse tasakaalude ja solvendiefektide eksperimentaalne uurimine vähepolaarsetes keskkondades, keemiliste tasakaalude eksperimentaalne uurimine gaasifaasis, analüütilise keemia ja keemiametroloogia õpetamise metoodika ja keemiametroloogia riiklik korraldus.



Patoloogia professoriks valitud Johan Björkegren sündis 1965. aastal Rootsis. Oma arstikraadi kaitses ta 1995. aastal Karolinska meditsiiniinstituudis. Tema


peamisteks uurimisvaldkondadeks on genoomika, bioinformaatika ja süsteemibioloogia.



Materjalide kompuutermodelleerimise professoriks valiti 1969. aastal Venemaal sündinud Mikhail G. Brik. Brik kaitses oma doktoritöö 1995. aastal Kubani Ülikoolis.



Tema peamiseteks teadustöö teemadeks on materjalide omaduste kompuutermodelleerimine, täpsemalt  funktsionaalsete ioonide optiliste omaduste modelleerimine kristallides, klaasides ja nansotruktuurides, samuti üleminekumetallide sisekihtide röntgenneeldumise spektrite simulatsioonid ning elektron-võnke interaktsiooni efektide uurimine tahkistes.



Nanostruktuuride füüsika professoriks valiti 1955. aastal Venemaal sündinud Aleksei Romanov. Romanov kaitses oma doktoritöö 1981. aastal Leningradi polütehnilises instituudis.



Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on disklinatsioonide teooria ja plastiliste deformatsioonide mesoskoopiline modelleerimine amorfsetes, nanostruktuursetes ja nanokomposiitsetes materjalides ning defektide nanomehaanika õhukestes kiledes.



Ülikooli nõukogu valis Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika juhtivteaduriks 1931. aastal sündinud Helgi Arsti. Oma doktorikraadi kaitses ta 1991. aastal Tartu Ülikoolis. Tema varasema tegevuse tulemusena on välja kujunenud TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika osakond, mille juhtivteadurina ta praeguseni töötab.



Samuti valiti TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika osakonna juhtivteaduriks 1964. aastal sündinud Tiit Kutser, kes praegu sama osakonda juhib. Kutser kaitses 1997. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi keskkonnafüüsikas.

Tagasi üles