Lavastaja ootab inimesi seltsimajja näitlejatööle

Näitleja ja lavastaja Raivo Adlas tahab leida Tartu tänavatel kõndivate inimeste hulgast paarkümmend uut näitlejat, kellega tuua lavale Oskar Lutsu ühiskonnakriitiline näitemäng «Tagahoovis».

«Võtaksin mängima põhimõtteliselt kõiki, kes tahavad,» kinnitas Adlas. «Nad ei pruugi olla varem midagi mänginud, kuigi võivad olla.»

Et algajate näitlejatega tuleb töötada ja harjutada kauem kui elukutselisteega, tahab Adlas näitemänguhuvilised kokku koguda juba nüüd, kuigi esietendus on plaanitud järgmise aasta juulikuusse. «Algus on muidugi kõige raskem, aga aega meil on,» lausus ta.

Tiigi seltsimaja egiidi all sündiv lavastus kannab tagamõtet sünnitada uuesti Tartu rahvateater, kinnitas seltsimaja direktor Ly Brikkel, kes otsis Adlase kui kogenud harrastusteatrite lavastaja ise välja.

Lavastaja sõnade järgi võiks «Tagahoovis» täita kaht ülesannet - esiteks lasta neil, kel on see võimalus puudunud, ennast näitlejana teostada. Teiseks võiks lavastuse piletihind olla selline, mis lubab vaatama tulla kõigil, kel pole võimalik suviti kallimatel teatrietendustel käia ega soojale maale puhkama sõita.

«Ma usun, et selliseid inimesi on küllalt palju,» arutles Adlas. «Vaatan Vanemuises meie garderoobiaknast välja, kus on näha prügikastid. Peaaegu ei ole minutitki, kus keegi ei ole peadpidi kastis. Ma ei mõtle, et nad kõik oleksid vaatajad, kuid nende seas on väga intelligentseid inimesi.»

Natuke sürr lavastus

Milline tuleb «Tagahoovi» stsenaarium, sõltub lavastaja sõnul paljuski sellest, millised inimesed näitlema tulevad, kuigi ideid Adlasel juba on.

«Seda võiks mängida mitte nagu algusest lõpuni lugu, vaid kui stseene,» selgitas ta. «Naturalismi ma väga ei taotleks, aga natuke sürr võiks küll olla, et mingi nihestatus oleks asjal juures.»

«Tagahoovis» võlub Adlast mitmel põhjusel. Ta võrdles, et 1933. aastal, mil Luts näidendi paberile pani, oli iseseisvuse algusest möödas umbes sama aeg mis praegu, ja ühiskonda kurnasid täpselt samad probleemid.

Lutsu loodud tegelaskujude galerii on sedavõrd kirev, et see peaks pakkuma osalistele tohutult huvitavat tööd, rääkis Adlas.

Samuti on Kaarel Irdi kuulsast «Tagahoovi»-lavastusest möödunud aastakümneid ning Adlase hinnangul on aeg saanud küpseks uue lavaletoomiseks.

Erinevalt Irdist tahab aga Adlas viia lavastuse vabasse õhku, tõelisse tagahoovi. «Koht on väga oluline, hakates ise kaasa mängima,» nentis ta. Hetkel ei ole Adlas sobivat hoovi, kuhu mahuks ka sadakond vaatajat, veel leidnud, kuigi ta on visanud silma ühele paigale Supilinnas ja teisele Kesk tänava kandis.

Mehi tuleb meelitada

Varem on Adlas, kes töötab ka Vanemuises näitlejana, lavastanud amatöörnäitlejatega arvukalt tükke Palamusel, Räpinas ja Elvas, sealhulgas mitmeid Lutsu töid.

Senise kogemuse järgi on kõige raskem näitlema meelitada mehi, kinnitas Adlas. «Mõnikord nad häbenevad, et kuidas mina, vana mees, mängima lähen,» pajatas ta. «Aga kui nad kord tulema hakkavad, meelitavad ka teisi ligi.»

Näitlemisest huvitatuid ootab Adlas Tiigi seltsimajja esmaspäeval kella viieks õhtupoolikul.

Proovideni läheb siiski veel aega, ennustas Adlas ja luges paberilehelt kokku umbes kolmkümmend võimalikku tegelast. Kõigi nende osatäitjad ei pruugi aga kohe kokku tulla, samuti seab kalender oma piirangud.

«Kui kartul üles saab, hakkame proove tegema,» selgitas Adlas. «Ja kui mätas haljaks läheb, kolime platsile.» Esietendus võiks tulla juulis seetõttu, et see on Tartus tavaliselt kõige kultuurivaesem kuu, lisas ta.

    Tagasi üles