Eesti minimalistliku kunsti ühe silmapaistvaima esindaja Sirje Runge näitusel «SIR» kunstimuuseumis on maale sarjast «Surmatants», milles võib näha küll surma, kuid mitte tantsu.
Sirje Runge kujutab surma ilma tantsuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümmekond aastat tagasi läks Sirje Runge oma minimalistlikus stiilipuhtuses nii kaugele, et ta pildid muutusid väheke igavaks.
Nende peal ei olnud ju peaaegu muud kui ainult hallika koloriidi muutumine sujuvalt (mis kahtlemata nõudis kunstnikult suurt meisterlikkust) veidi tumedamaks või heledamaks.
Imeteldav oli kunstniku oskus teha selles laadis siiski palju erinevaid pilte. Arvasin tookord, et ummikseis on kohe käes. Sirje Runge nüüdne näitus «SIR» on aga üllatus.
Uuel tasemel
Kunstnik on tõusnud uuele tasemele, jäädes endiselt minimalistiks. Siiski on ta oma väljendusvahendite arsenali laiendanud. Ta kasutab enam värve - tumepunast, kulda ja rohelist -, piltidel on rohkem kontraste, pindu ja jooni.
Tema värvid assotsieeruvad keskaja kunstiga ja see annab neile sümboolse, igavikulise tähenduse.
Kõige enam aga haarab pilku viis, kuidas kunstnik on pannud värvid lõuendile. See on ülimalt peen ja omas laadis täiuslik. Valgusemäng faktuuril annab maalile erineva mõju ja meeleolu vastavalt sellele, kust maali vaadata.
Kogu ekspositsioon koos väga hea kujundusega jätab kunstimuuseumis suursuguse ja elitaarse mulje.
Küsimusi tekitab teostes peituv sõnum. Maalide sari kannab pealkirja «Surmatants» ja igal pildil on lisaks oma number. Tartu kunstimuuseumis tundub selline pealkiri põhjendamatult pretensioonikas.
Notkele mõeldes
Natuke selgitust annab maalide saamise lugu. Sai ju Sirje Runge nende loomiseks inspiratsiooni Bernt Notke «Surmatantsust» Niguliste kirikus Tallinnas.
Minimalisti maalide majesteetlik lihtsus tasakaalustab suurepäraselt Notke vararenessansipärast detailiderohkust. Need täiendavad üksteist nii sisult kui ka vormilt.
Üksi, ilma Notkest saatjata, saavad Sirje Runge maalid hoopis teise mõjujõu ja isegi sisu. Need maalid võivad manada silme ette surma ülevuse, aga ei mingit tantsu, võitlust, traagikat.
Pigem tundub pidulik näitus «SIR» justkui kingitus kellelegi õnnelikku elu elanud vanahärrale - miks mitte mõnele söörile - tema ühe viimase suurjuubeli puhul.
Minimalistlike maalide näitus «SIR»
Raekoja platsi viltuse hoone esimesel korrusel saab viimaseid päevi, 8. juunini, vaadata maalide väljapanekut «SIR», mis on tallinlanna Sirje Runge esimene isikunäitus Tartu kunstimuuseumis.
Holger Rajavee kureeritud väljapaneku lõviosa moodustavad «Surmatantsu» sarja maalid, millest paljud on eksponeeritud esimest korda.
Allikas: Tartu kunstimuuseum
Krista Piirimäe
Kunstiajaloolane