Raudteepensionärid ei sõida aiamaale rongiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Raudteelaste aiamaalapid Ropka jaama juures asuvad raudteeameti kaardi järgi Tartu linna piirides. Et pensionäridele raudteesõidul linnatsoonis soodushinda ei ole, peavad pensionärid eelistama bussi.

Täishinnaga pilet Tartust Ropka jaama maksab neli krooni, bussisõit tuleb poole odavam, sest mitme liini bussis saavad pensionärid sõita poole hinnaga.

Külitse bussipeatus aga jääb aiamaade piirkonnast peaaegu 1,5 kilomeetri kaugusele, mistõttu bussisõidule lisandub jalgsimatk. Suve teisest poolest alates kõmbitakse, rasked korvid-kotid käe otsas.

«On nördimust tekitav vaadata, kuidas rahva raha eest sõidab peaaegu tühi rong, eakad pensionärid on aga sunnitud käima 1,5 kilomeetrit jalgsi, kuigi raudteejaam asub suvilarajooni keskel,» seisab pensionäride kirjas Tartu linnavolikogule.

Endised raudteelased paluvad volikogu abi, et valitsus viiks raudtee linnatsooni piiri kokku Tartu linna ja maakonna halduspiiriga.

Ropka jaam Tartu linna sees

Edelaraudtee kirja järgi sattus Ropka raudteejaam linnatsooni teede- ja sideministeeriumi 1998. aasta määrusega nr 25. 1. oktoobrist 2000 rakendunud ühistranspordiseadus jätab piletihinna määramise õiguse raudteeametile, sooduspiletite müügist tuleneva kahju peab aga hüvitama kohalik omavalitsus.

Seaduse järgi ei saa reisijateveo üleriigilist dotatsiooni rakendada sõidul linnatsoonis, soodushinna võib kehtestada vaid juhul, kui linn kompenseerib veoettevõttele saamata jääva tulu.

Endine vedurijuht Juhan Sardis kinnitas, et raudteefirma tulu väheneb hoopis sõidusoodustuse kaotamisega: varem oli aiamaale sõitjaid hästi palju, nüüd kasutab raudteed ainult paar-kolm pensionäri, kellel on käimisega raskusi või kes ei jaksa kanda marjakorvi.

Jaama lähikonnas on ligikaudu sada endiste raudteelaste aiamaakrunti. Tänavu jättis mitu peret maa sööti, aiamaaharijaid jäi vähemaks juba mullu.

«Kaheksa krooni eest saab osta poolteist pätsi leiba,» ütles pensionil vedurimees. «Sellist raha ei saa iga päev kulutada. Seepärast saan aiamaal käia ainult paar korda nädalas.»

Edelaraudtee ASi müügijuhi Annemari Oherdi väitel kadus pensionäride sõidusoodustus oktoobris 2000 nii Tallinna kui ka Tartu ümbruses.

Endised raudteelased Nadežda Pljatskovskaja ja Juhan Sardis aga ütlesid, et neil oli võimalik sõita odava piletiga Ropka jaama kuni märtsini 2001.

Täie hinnaga piletit nõuab Edelaraudtee pensionäridelt sama aasta sügisest - kui rongid uuesti sõitma hakkasid.

Et sõidusoodustus tagasi saada, käidi kõigepealt Ülenurme vallamajas. Sealt juhatati delegatsioon maavanema jutule. Maavalitsuse ametnik soovitas kaebajail minna linna sotsiaalabiosakonda. Seal aidati koostada kiri Edelaraudtee juhtkonnale.

Raudteefirma võttis seisukoha, et jutt käib rongisõidust linnatsoonis ja pensionäride sõidusoodustuse peaks kompenseerima Tartu linn, volikogu aga pole sellist soovi ilmutanud. Linnatsooni piiri muutmise võimalusest vastuskiri ei räägi.

Linn ei kompenseeri

Järgnes abipalve linnavolikogule. Vastuses, millele on alla kirjutanud volikogu esimees Aadu Must, seisab: teede- ja sideministeeriumil ei olnud pädevust pärast ühistranspordiseaduse jõustumist kehtestada linnatsoone, sest seadus reguleeris ammendavalt, kes millistel liinidel sõidusoodustusi hüvitab.

Nadežda Pljatskovskaja väitel ei saanud nad sellest kirjast karvavõrdki targemaks, sest pole öeldud, kes võiks linnatsoonide piire muuta või missugune instants kontrollib ühistranspordiseaduse täitmist.

«Selgitamist vajaks, kas uus seadus jättis need tsoonid alles või kaotas ära,» ütles endine depootööline. «Selle asemel räägib kiri ikkagi sõidust linna piires ja õpilaste sõidusoodustustest - see meid ei huvita.»

Volikogu kirjast selgub, et soodushinna kompensatsioon sõidul Ropka jaama tuleb riigieelarvest. Edelaraudtee aga kinnitab, et selleks otstarbeks riigieelarvest raha ei tule.

Räägitakse aiaaugust

Raudteelastest pensionäride palvele, kas linnavolikogu ei saaks valitsuse eest samme astuda, et raudtee viiks oma tsoonipiiri kokku linna piiriga, volikogu ei vasta.

Selle asemel on kirjas, et linn ei pea vajalikuks toetada rongiliiklust Tartu raudteejaama ja Aardla peatuse vahel.

Telefonitsi ütles Annemari Oherd Tartu Postimehele, et raudtee tsoonipiirid ei lange linna halduspiiriga täpselt kokku. Ta lubas uurida, kas asjade selline seis on ühistranspordiseadusega vastuolus. Samuti lubas müügijuht uurida, kuidas lahenesid Harjumaal Saku valla elanike protestid sõidusoodustuse kadumise asjus.

Oherdi väitel peaks endiste raudteelaste huvide eest seisma raudteeamet. See instants jäi Ropka aiapidajatel läbi käimata. Tartu Postimehele saabunud meilist aga nähtub, et ka selle ametkonna paberite järgi asub Ropka jaam Tartus ning sõidusoodustuse peaks kinni maksma Tartu linn.

    Tagasi üles