Dirigent Mihkel Kütson asub tööle Tartu–Hannoveri liinil

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui Mihkel Kütson kolm aastat tagasi Vanemuisesse peadirigendiks asus, lootis ta siinse muusikamasinavärgi laitmatult tööle saada. Nüüd loodab Kütson, et see töötab õlitatult.

Tollane tulija lootis muudki. Et tema ja teatri muusikute vahel on austus, millest võiks kasvada armastus. Nüüd, mil kolm aastat mööda tiksunud, pakub Kütson, et armastus on vist olemas küll. «Nimetagem seda hästitoimivaks abieluks - me saame hästi läbi.»

Ühtegi sellist lavastust, mis tuleks kohe pärast esietendust kappi peita, pole Kütsoni meelest ette tulnud ning töö orkestriga on vilja kandnud. «Mul on hea meel saalis istudes orkestrit kuulata - tulemus on hea.»

Tuleva aasta Tartu ooperifestivali tarvis on Kütsonil praegu kaks ideed taskus. Tuleb üks või teine, kuid ta veel ei ütle, kumb ja mis.

Vanemuisega 1999. aastal sõlmitud leping pikenes Kütsonil tänavu taas kolmeaastaseks. Aga sõlmus ka uus leping: lisaks Vanemuise muusikapoole juhtimisele saab temast alates 1. augustist Hannoveri Riigiooperi esimene dirigent.

«See on järgmine koht peadirigendi järel,» selgitab Kütson. Ühesõnaga: pärast peadirigenti tuleb esimene dirigent Mihkel Kütson, tema järel teine dirigent ja siis rida külalisdirigente.

Kuldsed tähed CVs

Kütsonil tuleb Hannoveris välja tuua kolm uuslavastust: Verdi «Aida», Mozarti «La finta giardiniera» ja Verdi «Trubaduur». Juhatada on rohkem: lisaks nimetatutele neli või viis ooperit.

«Enam-vähem kõik,» ütleb Kütson reipalt ja mainib justkui muuseas, et Hannoveri Riigiooperi repertuaaris on 15 lavastust. Ning see teater mängib kuus päeva nädalas.

Kas nüüd võib dirigent Kütson oma elulookirjeldusse kuldsete tähtedega lisanduse teha?

Ta muigab ja ilmutab kohatist nõustumist: «Minu meelest on see suhteliselt suur hüppekene küll.»

«Normaalne teenistuskäik algaks repetiitorist, siis teine dirigent väiksemates majades, teine dirigent suuremas majas,» sõnab ta. «Päris esimeseks dirigendiks niisama ei saa.»

Kütsoni liikumine Vanemuisest Hannoveri Riigiooperisse sai alguse tema osalemisest Saksa muusikanõukogu täiendõppeprogrammis «Dirigentenforum» - mitmesugused kursused erinevate mentorite käe all.

Kui Hannoveri Riigiooper tahtis teha kontserti nelja noore dirigendiga, siis soovitati Kütsonit. «Nii see läks,» poetab ta.

Pärast kontserti kutsuti ta juhatama «Boheemi» ning «Hansukest ja Gretekest». Kütson läks orkestriauku, teretas ja hakkas etendusega pihta. Ta oli orkestrante ju kunagi varem näinud, «Boheemi» aga nendega ei olnud proovinud. Kuidas nii saab?

«Dirigeerimine on märkide keel,» muigab dirigent. «Kui saadad välja üheseid signaale, saad ka ühese tulemuse vastu. Kui info, mille välja saadad, on adekvaatne ja üheselt mõistetav, siis ei teki probleeme. Sel korral meil vedas.»

Teist proovimist pole

Uuest hooajast end kahe teatri vahel jagav Kütson tunnistab, et on väga närviline. Lauljad ja dirigendid on Saksamaal justkui lindpriid, sest konkurents on meeletult tugev.

«Et sinna sain, ei tõesta midagi. Kui vastu pean, siis see tõestab,» lausub ta. «Seal majas on juhtunud, et dirigendile öeldakse pärast esimest proovi lõplik aitäh. Varianti teistmoodi proovimiseks ei ole. Sa kas oled või ei. See, et sul on halb päev, ei loe.»

Kütson möönab, et tulevase kolme hooaja jooksul võib tal endalgi paremaid ja halvemaid päevi ette tulla. «Loodan, et mul nii katastroofilist tagajärge ei ole ning kõik õnnestub,» kõneleb ta.

Dirigent on veendunud, et end ühe teatriga 30 aastaks siduda ei saa. Et Eestis on võimalik üksnes Tallinna-Tartu vahet pendeldada, jääks sedagi 30 aasta tarvis väheks.

«Kogemuste saamiseks on hädavajalik vaba maailma karmi reaalsust tajuda,» tõdeb ta. «Pealegi on väiksemast suurema poole alati kergem liikuda. Hannoveris on orkestriauk kaks korda suurem kui Vanemuises, orkestrante poolteist korda rohkem.»

Et Kütson hakkab Vanemuises viibima senisest harvem, plaanib Tartu teater ühe dirigendi juurde võtta. «Minu lepingulised kohustused ei väheneks ega suureneks. Varem tegin üle lepingus sätestatu - tööd olekski siin kolmele,» sõnab Kütson.

Dirigendi kaasa Ave ning tütred Miina Johanna (7) ja Luisa Susanna (1) jäävad ka pärast pereisa Hannoveri-Tartu liinil liikuma asumist elama Tartusse.

«Nad on Saksamaal koos minuga olnud ja teavad, mis elu see on,» muigab Kütson. «Dirigendi elu.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles