Pikhof tuleb Tartusse justkui suvilasse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartust ametiühingutöölt pealinna sotsiaalministri nõunikuks kutsutud Heljo Pikhof kaitseb lastega perede huvisid ning teeb karmi poliitikat naiselikul moel, pelgamata naeru ja pisaraidki.

Kas eemalolek perest ja Tartust on raske?

Minu süda on rahul, sest olen oma poja ja tütrega palju aega koos veetnud, kui nad olid väikesed. Mõnikord panin lapsed auto peale ja tegime Eestile tiiru peale.

Mul on hea meel, et sain olla oma pojaga kolm aastat kodus. Hiljem aitas töö- ja pereelu ühitada pedagoogist ema.

Praegu on 13- aastane poeg ja peagi 18-aastaseks saav tütar isaga Tartus, mina sõidan nädalavahetusteks Tallinnast koju. Naised võiksid kaasasid rohkem usaldada - isad saavad lastega suurepäraselt hakkama.

Miks läksite õppima õigusteadust?

Juba 7. klassis teadsin kindlalt, et lähen ülikooli juurat õppima. Ma ei juurelnud kunagi, miks. Koolis olin aktiivne ja liiga püsimatu, tegelesin kõige muu kui õppimisega. Õppisin klaverit ja kannelt, käisin koorilaulus ja tegin isetegevust. Olin nii suur lugeja, et vahel ei jõudnud seepärast kooligi.

Kuidas sattusite ametiühingutööle, mida tegite hulk aastaid enne nõuniku ametit?

Pärast ülikooli pakuti mulle töökohta korterite jaotamise komisjonis, mille kohta olin kuulnud palju ebameeldivat. Võtsin telefoniraamatu ja hakkasin ise töökohta otsima, pääsesin ametisse Eesti Energia kaadriosakonda.

Hiljem konkureerisin edukalt tervishoiutöötajate ametiühingu esinaise kohale.

Olen olnud algusest peale Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu loomise juures, aidanud üles ehitada enam kui 5000 liikmega organisatsiooni. Alustasime ka hooldustöötajate kutseliidu loomist.

Kui oluliseks peate ametiühingute tegevust?

Inimesed üksi ei julge seista oma õiguste eest. Sageli suhtuvad töötajad ise ametiühingusse eelarvamusega, nii aitavad nad tööandja huvidele kaasa.

Kas teid üllatas kutse minna sotsiaalministri nõunikuks?

See oli mulle täielik üllatus, me ei olnud Eiki Nestoriga lähemalt tuttavad. Võibolla oli ta mind märganud erakonna- ja ametiühingutöös.

Mõtlesin kõiksugu põhjusi, et ei peaks Tallinna minema. Lapsed arvasid, et tuleb väljakutse vastu võtta. Ega ma kujutanud ette, milles töö seisneb. Kui lauale pandi paberihunnikud, pidin hakkama saama.

Mida teeb sotsiaalministri nõunik?

Minu ülesanne on kaitsta Riigikogu sotsiaalkomisjonis sotsiaalministeeriumi seaduseelnõusid ja öelda välja valitsuse seisukoht, samuti aidata teha seaduseelnõudesse muudatusettepanekuid. Tuleb inimestele seletada, miks mõni asjakohane ettepanek ei lähe käiku. Minu hooleks on töö opositsiooni eelnõudega.

Ametiühinguseaduse olen suures osas ise kirjutanud, koostasin ka patsiendiseaduse.

Kas inimesed kipuvad vahel hurjutama?

Seda mitte, aga vahel esinema minnes märkan, et inimesed on saalis kole vihased. Olen tajunud valitsusevastast hoiakut. Näiteks üksikvanemate arvates on pensionäride olukord parem, pensionäride arvates elavad jälle suured pered paremini. Samas tuleb mõista, et igaühele on tema mure kõige suurem.

Kas lähete kergesti endast välja?

Seesmiselt võin ärrituda, aga püüan ennast vaos hoida. Ma ei kaota kergesti kannatust, aga kui karjun, siis kõvasti. Hakkan üsna kergesti nii naerma kui nutma.

Kas Eesti riik suudab abivajajate eest hoolitseda?

Suudab küll. Aga kui inimesel pole sügavat puuet või palju lapsi, peaks ta püüdma ise ennast aidata. Võibolla jaguks rohkem raha tõelistele hädalistele, kui ei oleks abi kuritarvitajaid.

Igal inimesel võib tulla elus ette raske olukord, kus ta vajab toetust. Meil peaks olema rohkem sotsiaaltöötajaid või psühholooge, kes sellisel hetkel appi tõttavad.

Miks ei ole Eestis laste ja perede toimetulek esiplaanil?

Praegune valitsus on kuulutanud lapsed ja pered prioriteediks, arvestades meie piiratud võimalusi on palju ära tehtud.

Näiteks see, et vanem saab lapsehooldustasu sõltumata sellest, kas ta käib tööl, ning tasu suurus on seatud sõltuvusse laste arvust ja vanusest peres.

Oluline samm on toetuse sisseseadmine 4- ja enamalapselistele ja kolmikutega peredele, samuti tulumaksusoodustus alates kolmandast lapsest.

On suurendatud üksikvanema ja ajateenija lapse toetust ja sünnitoetust, tahame suurendada vanemliku hoolitsuseta laste elluastumistoetust ning eestkoste- ja hooldusperede toetust praeguselt 300 kroonilt 900 kroonile kuus.

Loodetavasti kasvab tuleval aastal igakuine lastetoetus seniselt 150 kroonilt 300 kroonile.

Olete väitnud, et isad peaksid osalema pereelus rohkem.

Tahame tõepoolest senisest rohkem rõhuda isa osalusele. Kui perre sünnib laps, on õigus saada kaks nädalat tasulist puhkust nii emal kui isal. Nii alla 7-aastase lapse emal kui isal on õigus võtta puhkust talle sobival ajal, kuni 10-aastaste laste vanemad võivad võtta puhkust koolivaheajal.

Miks on nii väikeses riigis nagu Eesti tänavalapsed?

Tänavalastega peab tegelema kohalik omavalitsus. Et pakkuda taskukohaseid vaba aja veetmise viise kõikidele lastele.

Kas te mõistate paljude pensionäride kibestumist?

Pettunud on sageli need, kelle lapsed ei tule toime. Nad tahaksid lapsi aidata, aga ei jaksa. Pensionid on küll väikesed, kuid palju hullemas olukorras on näiteks väikesepalgaline lapsi kasvatav üksikvanem. Igakuine lastetoetus peaks olema suurem, sest nii paljud mehed jätavad järeltulijate kasvatamise naise hooleks.

Kas lihtinimene pääseb oma murega ministri jutule?

Pääseb küll, ainult tuleb ennast kirja panna. Kui inimene lepib nõunikuga, satub ta minu juurde. Osa inimesi on tulvil ootamatuid ideid, mõnikord on raske juttu katkestada või naeru tagasi hoida.

Kui paljud ministeeriumisse tulnud kirjad rändavad prügikasti?

Vastuseta ei tohi jääda ükski kiri. Ministri abi sorteerib kirju ja valib, kes mingile kirjale peab vastama.

Kuidas sobivad naised poliitikasse?

Arvan, et kõik inimesed tegelevad poliitikaga, nad ainult ei teadvusta seda. Näiteks kui keegi räägib, et see või teine asi on halvasti. Kirumine on nagu opositsioonis olemine. Naiste missioon on tegelda valdkondadega, mida mehed kipuvad kõrvale jätma: lapsed, pered, puuetega inimesed jms.

Mis on teie suurim puudus?

Vaidlemine. Mulle ei meeldi vaielda, aga päris ilma ka ei saa.

Olen liiga tundlik: kui mul hakkab miski kripeldama, püüan juurelda, mis on selle põhjuseks.

Milline on parim puhkus?

Mere ääres, igal aastal käin Hiiumaal. Mulle meeldib lõke ja väike seltskond.

Hindan inimesi, kes suudavad teiste tuju üleval hoida, sest päikest on vaja igasse päeva.

Plaanite kahe aasta pärast Tartusse tagasi tulla?

Plaanin elada seal, kus on huvitav töö. Olen rahutu hing ega talu rutiini, kui töö saab liiga selgeks, siis see mind enam ei köida.

Varem pidin Tartust ära puhkama sõitma, nüüd tundub Tartu mõnusalt väike ja roheline, siin tunneb looduse lõhna.

Arvamus

Eiki Nestor
Sotsiaalminister

Nõuniku põhiline roll on aidata hoida koostöösidemeid kolmnurgas erakond-valitsus-Riigikogu. Heljo tuleb sellega toime, sest ta on alati optimistlik, kiire mõtlemisega ning tänu ametiühingutööle saab inimestega jutule.

Heljo hea omadus on, et ta oskab kiiresti jaotada info oluliseks ja mitteoluliseks. Tema nõrk külg on see, et tal on raske harjuda kõikvõimalike protseduurireeglitega. Need on poliitikas väga tähtsad.

Heljo peab sisu vormist tähtsamaks. Sisu suhtes on tal väga hea mälu, aga nimed võib ta segi ajada.

Ma arvan, et oleme kolleegid ka tulevikus, ta on vastupidav ja töökas. Heljo hakkab kergesti naerma - see on hea. Et ta kergesti nutma võib puhkeda - küll see poliitikas üle läheb.

Lii Teär
Rahvaerakonna Mõõdukad piirkondade koordinaator, sõbratar

Heljo on inimene, kellel on päike kuklas, temaga koos olles läheb endalgi tuju heaks. Ta on väga hea ema, seda on näha tema laste silmadest. Teda võib usaldada igal hetkel. Kui esimest korda Heljo kabinetti astusin, oli äratundmisrõõm siiras - oli selline tunne, justkui tunneksime teineteist kooliajast saadik.

Kui mul oli raske hetk, tõttas Heljo mulle midagi küsimata siiralt appi, sellist osavõtlikkust kohtab praegu harva.

Liia Hänni
Riigikogu liige, Mõõdukate naiskogu ekspresident

Lähemalt tutvusime Mõõdukate naiskogus, Heljo võttis minult presidendi ameti üle. Minu arvates on Heljol kõik eeldused saada heaks poliitikuks: eelnev elu- ja töökogemus. Palju kasu on tal juristiharidusest, sest tihtipeale näevad naised probleemi, aga ei oska seda formuleerida.

Ta on naiseliku stiiliga poliitik. Kõige vähem on poliitikasse vaja külmi ja ükskõikseid inimesi.

Heljo ei lähe kunagi ühestki probleemist ükskõikselt mööda. Ei ole kunagi näinud, et ta oleks enesevalitsuse kaotanud. Küll aga vajab ta tunnustust ja kinnitust, et ta talitab õigesti. Aga ta ei häbene kunagi nõu küsida. Praeguses ametis saab Heljo hea ettevalmistuse jõudmaks suurde poliitikasse.

    Tagasi üles