Jõgeva linn lõpetas Pedja jõe reostamise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jõgeva linna veespetsialisti Vello Ründva sõnul paiskub puhastatud heitvesi umbes iga viie tunni järel kraavi ning voolab sealt kaks ja pool kilomeetrit eemale Pedja jõkke Kahekuuliste katsetuste järel avas Jõgeva linn reedel 34 miljonit krooni maksva reoveepuhasti, mis säästab Pedja jõge ööpäevas enam kui tuhandest tonnist reoveest.

Seni enam kui 6000 linlase heitvee Pedja jõkke lasknud Jõgeva linn kulutas puhastusjaamale kuus miljonit krooni, ülejäänud raha andsid peaaegu võrdsete osadena abiprogramm Phare, keskkonnainvesteeringute keskus ja keskkonnaministeerium.

«Pedja jõe reostamine oli maakonna veemajanduse suurimaid probleeme,» tunnistas Jõgevamaa keskkonnateenistuse veespetsialist Enn Selgis.

«Puhasti valmimise järel võib hakata mõtlema jõeäärsete supelkohtade korrastamisele,» lisas ta.

Uudne tehnoloogia

Jõgeva Linnavara veespetsialist Vello Ründva märkis, et mõni aasta tagasi puhastas linna solgivee paari kilomeetri kaugusel asuv Painküla tärklisetehas.

«Tehasega tekkisid probleemid, sest omanike vahetudes nõuti linnalt vee puhastamise eest varasema 30 000 krooni asemel 87 000 krooni kuus,» rääkis Ründva. «Linn pidas seda kalliks ja loobus tärklisetehase teenusest.»

Ründva tõdes, et reoveepuhastuse lõppedes tuli Jõgeval hakata maksma riigile umbes sama suurt saastekahju hüvitist, kui kulunuks Painküla tärklisevabrikult puhastusteenust edasi ostes.

Samas märkis Ründva, et sajad tuhanded kroonid Jõgeva makstud saastehüvitist jõudis keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu ringiga tagasi ning investeeriti reoveepuhasti ehitusse.

Reoveejaama projekti koostanud ASi Eesti Projekt juhataja Peeter Hirve kinnitusel on reedel avatu Eesti esimene annuspuhasti.

Veest solgi eemaldamise protsess pole pidev: heitvesi kogutakse hiigelmahutitesse ning puhastatakse enam kui 200 tonni kaupa viietunniste tsüklitena, 24 tunni jooksul umbes 1100 kantmeetrit.

«Annuspuhasti säästab tavalise puhastiga võrreldes palju energiat, sest kogu aeg pole tarvis seadmeid, näiteks pumpasid, käigus hoida,» selgitas Hirve. «Rootsi väikelinnades on sellised puhastid levinud ja end õigustanud.»

Puhastid rahaootel

Et Jõgeva reoveepuhasti suudaks ööpäevas puhastada kaks korda enam heitvett kui praegu, ootavad sellega ühendamist linna eramajad ning linna külje all paiknev Jõgeva alevik ja Siimusti alevik.

Jõgevamaa keskkonnateenistuse veespetsialist Enn Selgis tõdes, et paarikümnest maakonna suuremast asulast on korralikud puhastid vaid seitsmes.

Põhjalikku remonti või ümberehitust ootavad Kaarepere, Palamuse, Puurmani ja Põltsamaa puhasti. Kamari, Maarja ja Pala püüavad seni läbi ajada vaid biotiikidega, Jõgeva alevikus ja Raja külas puudub puhastussüsteem üldse.

Enamik Tartumaa puhastitest on Tartumaa keskkonnateenistuse andmeil ehitatud 10-30 aastat tagasi ning vajavad uuendamist. Peamine puhastusviis on vee setitamine biotiikides.

Tänavu hakkab Nõo alevisse uut puhastusjaama ehitama Nõo vald, puhasteid remondivad Aardla, Tõravere ja Võnnu alevik.

    Tagasi üles