Veel tänavu võib Elva servale kerkima hakata kaks uut eramajade linnakut, mis haaravad enda alla ligi 30 hektarit maad sadakonnale kodule.
Elva serva võib kerkida kaks uut linnakut ligi sajale perele
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
14. veebruar 2001, 20:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elva ja Nõo valla piirile Kulbimäele 26 hektarit põllumaad ostnud puiduärimees Jaak Kalm näeb praegu talle kuuluval maal vaimusilmas 50 kuni 80 krunti, millest igaüks võiks maksta umbes 30 000 krooni.
«Kui arvestada kruntide müügikõlblikuks tegemise kulud hinna sisse, oleks 30 000 krooniga kindlustatud ka kasum,» rehkendas Kalm.
Ostja ehitab maja ise
Kalmu hinnangul on palju mõistlikum müüa krunte kui maad koos majadega.
«Tallinna külje alla lubatakse inimestele maju poole miljoni kuni miljoni krooni eest,» arutles Kalm. «Mina arvan, et kui inimesel on võimalik investeerida oma kodusse miljon, siis eelistab ta ehitada maja ise, mitte osta valmis eramut.»
Samas kinnitas Kalm, et kavatseb siiski mõne maja ise püsti panna ning müüa valmis elupaigana, et julgustada järgmisi kodurajajaid.
Kulbilohu ja Elva jõe vahel endise Mäe-Arbi talu maad pärinud Reet Kard kavatseb müüa Oja ja Ploomi tänava pikendusele 13 krunti, mille suurus on 1000-1300 ruutmeetrit. Praegu kasvab kavandatava linnaku 2,5 hektaril kuusemets, mille maharaiumine algab esmaspäeval.
Kard kinnitas, et on juba leidnud ka kindlaid ostjaid, kuid ei soovinud avaldada kruntide hinda ega võimalike ostjate arvu. «Hind on tunduvalt odavam kui näiteks Ihastes,» vihjas Kard.
Tartu Postimehe andmeil müüakse Uus-Ihastes 1000 ruutmeetri suurusi krunte, kus puudub veevarustus, kanalisatsioon ja elekter, hinnaga50 000 kuni 70 000 krooni.
Reet Kard ootab praegu detailplaneeringu kooskõlastust tervisekaitsetalituselt ja Tartu maavalitsuselt. Et Elvas kehtivas 1985. aasta üldplaneeringus on Mäe-Arbi talu maa kirjas metsamaana, peab maavalitsus selle sihtotstarbe muutmise heaks kiitma.
Linn rajab tänavad
Edasi läheb detailplaneering kooskõlastamiseks Elva linnavalitsusse ja volikokku. Kard avaldas lootust, et aprilli lõpuks on volinikud planeeringu kinnitanud ning maa kruntideks jagamine ja ehitus võib alata.
«Vähemalt üks ostja ütles, et tahab hakata oma maja ehitama juba sel kevadel,» avaldas Kard.
Elva linnavalitsuse ehitusnõunik Kalev Kepp lubas, et linn ehitab valmis Oja ja Ploomi tänava pikendused ning tänavaaluse kanalisatsiooni- ja joogiveetorustiku. Kepi kinnitusel on männilinna tänavuses eelarves uute tänavate rajamiseks 200 000 krooni.
«Selle rahaga tänavaid asfaldipanekuni valmis ei tee, küll aga tagame juurdepääsu ehitusplatsidele,» selgitas Kepp. Ta kinnitas, et Elva linnavalitsus on väga huvitatud uute maksujõuliste elanike tulekust.
Elva linnavalitsuse maanõuniku Riina Jaani hinnangul võivad mõlemad kavandatavad elurajoonid võita suurt populaarsust. Nii Kardi kui Kalmu tulevasi kliente tasub Jaani arvates otsida Tartust.
«Tean, et juba praegu otsivad paljud Annelinna paneelmajade elanikud endale Elvasse kodukohta,» rääkis Jaani. «Kulbimäelt Tartusse on ju vaid umbes 15 minutit autosõitu.»
Jaani nentis, et teede ja kanalisatsiooni väljaehitamine kavandatavaisse linnakuisse on Elva linna kohus. Lähiaastail jätkub aga männilinnal raha ilmselt vaid Oja ja Ploomi tänava tarvis, Kulbimäe maaomanikud peavad Jaani sõnul arvestama isikliku kukruga.
Mets kui prügimägi
Reet Kard rääkis, et esmaspäevale plaanitud valikraie Oja ja Ploomi tänava äärses metsatukas peab tagama ruumi tee-ehitusele. Esialgu plaanib ta langetada 400 tihumeetrist veerandi, kuid eramute ehituse alguseks peab kaduma veel hulk puid.
«Kavatsen alles jätta mõned ilusamad männid ja kuused,» sõnas Kard. «Üldiselt on see vana, ülekasvanud ja täiesti hooldamata mets, mida ümberkaudsete majade elanikud kasutasid prügimäena. Kõik kohad, kuhu vähegi vedada andis, olid prahti täis veetud. Koristasime seda viimased kaks aastat.»
Kard pidas võimalikuks, et tulevikus, kui 2,5 hektari suuruse ala täisehitamine kulgeb edukalt, laieneb eramurajoon Elva jõe ja Pirnaku metsa poole.
Reet Kard sai emale kuulunud ligi 17 hektarit maad tagasi 1999. aastal. Elva eelmine linnapea Väino Uibo taotles kohtu kaudu tagastamisest loobumist, hinnates seda metsa maharaiumiseks liiga ilusaks.
EPMÜ metsanduse dotsendi Mart Vausi tehtud eksper-tiis tuvastas, et parkmetsa asemel on linna jäätmaa ning ligi pool puudest on haigustest puretud või mehaaniliselt vigastatud.