Lastefond on meie kõigi hea võimalus

Vilja Kohler, Postimees

Enamiku vanemate vastu on saatus armuline - meile sünnivad terved lapsed. Suurel osal õnnelikest vanematest õnnestub oma võsukesed üles kasvatada, ravides neil vaid nohu-köha ja alandades palavikku.

See on õnn, kui mõelda, et päevast päeva on enamikus lastehaiglate väikestes voodites kas suurema või väiksema hädaga patsiendid. Mõistus tõrgub seda uskumast, kuid neis majades on meedikute hoole all ka lootusetuid vähihaigeid ja kogu üürikeseks eluks voodisse või ratastooli aheldatud lapsi.

«Iga elu on väärtuslik,» kinnitas Tartu lastekliiniku juhataja professor Tiina Talvik meie viimasel kohtumisel. «Meid on siin Eestimaal ju nii vähe!»

Lastekliiniku töötajad peavad väärtuslikuks nii alla kilosena sündinud lapsepunni kui ka paratamatult minejat. Neil viimastel on enne minekut alati pihus kellegi käsi: kui mitte ema-isa oma, siis arstitädi või vana hea tuttava õe käsi.

Suur osa Tartu ja Lõuna-Eesti lastest lahkub lastekliinikust terve või tervemana. Ligi 80% ka neist vähem kui kilo kaaluvaist enneaegseist kosub selle maja intensiiv- ja vastsündinute osakonnas elujõuliseks.

Kõige selle taustal on nagu palsam hingele Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi loomine paar nädalat tagasi ja tõsiasi, et fondil oli 27 tuntud ja vähem tuntud asutajat, kelle esimestest kingitustest kogunes 150 000 krooni.

Mul on head sõbrad, kelle teine poeg tuli siia ilma teistsugusena. Selle väikese poisi vanemad on lastekliinikust poja hädadele alati leevendust saanud, alati on nad lahkunud sealt tänusõnadega ja nende hinge on jäänud kripeldama mõte ka raha annetamisest.

Raha on seni andmata jäänud lihtsal põhjusel - kuidagi võõrastav tundub minna, rahaümbrik näpus. Suures keerulises majas ei teagi vanemad, kellele oleks õige see anda. Pärast seda, kui kirjutasin lastefondi loomisest, helistasid sõbrad mulle ja küsisid fondi arveldusarvet. Nemad polnud ainsad, ka toimetusse tuli samasuguseid pärimisi.

Kui mõelda, et 99-kohalises lastekliinikus maksab tavaline ravipäev 300 krooni, siis pole ka haigekassast aasta jooksul tulevat raha vähe. Professor Talvik tunnistas aga, et haigekassa rahaga olmet ei paranda ning uusi aparaate ei soeta.

Nii nagu igal pool maailmas, hakkab ka Tartus nende kahe valdkonna eest hoolt kandma lastefond.

«Kui iga eestlane annetaks aastas ühe krooni, saaksime kokku miljoni,» unistab lastekliiniku juhataja. «Selle rahaga suudaksime palju korda saata.»

Lastefond tuleb esimest korda avalikkuse ette jõulu esimesel pühal Eesti Televisioonis korraldataval päeval. Siis on kõigil võimalik heita pilk lastekliiniku seinte vahel viibivatele särasilmadele ja teha telefoni teel annetusi.

Usun Tiina Talviku sõnadesse, et ka kroon on raha, ja usun sedagi, et mõtteviis hädalise aitamisest pole meile võõras. Usun ka sellesse, et kõik, mida teeme, tuleb meile tagasi: mida rohkem häid tegusid, seda rohkem head ise kogeme.

    Tagasi üles