«Lõpetamata Pallas» meenutab sõja-aastatel kunsti õppinuid

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu linnamuuseumis avab kunstiühing Pallas 25. septembril kell näituse, mis on pühendatud Eesti esimese kõrgemat kunstiharidust andnud õppeasutuse kõrgema kunstikooli Pallas 90. aastapäevale.


Väljapanek hõlmab nende naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste loomingut, kellel jäi ühel või teisel põhjusel Pallase kool lõpetamata, teatas lnnamuuseum. Kooli tegevuse katkestas sõda lõplikult 1944. aasta aprilli alguses, ehkki koolis õppisid silmapaistvalt andekad inimesed, kes lõid püsiva väärtusega teoseid.



Näituse aines on valitud peamiselt Teise maailmasõja aastaist 1940-1945, ühendades väga erinevaid kunstnikusaatusi. Teosed on valitud kahekümnest


erakogust Tartust, Tallinnast, Pärnust ja Viljandist, aga samuti Eesti Kunstimuuseumist, Tartu kunstimuuseumist ja Tartu linnamuuseumist.



Esindatud on neli «igavest pallaslast», kes õppisid koolis pikki aastaid, aga kunagi ei lõpetanud: Ann Audova, Hilda Kamdron, Eduard Kutsar ja Kristjan Teder.



Teised kunstnikud on nooremad: Herman Aunapuu, Viktor Jõgever, Kaja Kärner, Eduard Maaser, Olev Mikiver, Valve Moss (Janov), Ottomar Mänd, Maire Männik, Otto Paas, Varmo Pirk, Lembit Saarts, Albert Toomapoeg, Lembit Toom, Johannes Uiga, Anu Uustalu ja Arno Vihalemm.



Kesksena esitatakse Varmo Pirgi (1913-1980) loodut. Tema isiku, loomingu ja saatuse kaudu avaneb ajastu peegeldus sügavamalt. Pirk astus Pallasesse 1938. aastal ja arreteeriti 1945. aastal ning saadeti Vene vangilaagrisse.



Sõja ajal saavutas ta küpsuse ja kõrgema astme tundlikkuse, sekundeerides Endel Kõksi, Elmar Kitse, Lepo Mikko ja Herman Aunapuu tollasele loomingule.



Teise maailmasõja aegne rikas kunstielu ja -looming Eestis vajab senisest tublisti enam mõistmist, põhilise ja olemusliku tajumist ning hääd meelelist kujutlusvõimet. Ilma selleta pole võimalik tõsiselt tunda ega päriselt taibata järgnenud sotsrealismi vägivalda ega ka sundpaguluse mitmemõttelisust.



Kaks näitusel esitatud kunstnikku on ka praegu meie seas. Teadaolevalt vanim pallaslane, maalija, graafik ja kujunduskunstnik, Kunstiühingu Pallas auliige Anu Uustalu, kes elab Ameerika Ühendriikides ja sai 22. septembril 95 aastaseks. Noorim osaleja on maalija ja kunstiõpetaja Lembit Saarts, kes elab Tartus ja saab 28. septembril 85.



Näitus «Lõpetamata Pallas» jätkab kunstiühingu Pallas ja Tartu linnamuuseumi aastaid kestnud sujuvat ja sisukat koostööd, jääb avatuks 31. oktoobrini. Väljapaneku koostas Enn Lillemets.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles