Ülo Niinemetsa artikkel «Linn maailmaväravata» (TPM, 19.07.), mis käsitleb Tartu lennuühendust muu maailmaga, on tänuväärt ning kui appikarje, paraku aga on adressaat vale.
Millal avanevad lennuväravad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus ei ole see, kes suudaks kiiresti lahendada lennuühenduse küsimuse ja see ei kuulugi tema pädevusse.
Samas on Tartu linn teinud kõik, et regulaarlennud toimuksid. Linnapea Laine Jänes on üks tuliseimaid lennuühenduse pooldajaid ja toetajaid. Tänu temale eraldas linn selleks aastaks Tartu lennujaama detailplaneeringu koostamiseks vajaminevast 700 000 kroonist 500 000 krooni.
Riik hoidis näljapajukil
Miks ei saa siis praegu Tartust lennata? Aga sellepärast, et riik on hoidnud Tartu lennujaama kümme aastat näljapajukil ettekäändeks Tartu lennujaama erastamine.
Tänast lennujaama seisu arvestades ei tule ükski tõsine lennufirma Tartusse lendama, isegi kui leitakse raha piletite doteerimiseks.
Selleks tuleb eelnevalt heastada kõik, mille riik jättis kümne aasta jooksul tegemata likvideerida tehniline mahajäämus. Seda aga ei ole võimalik aastaga tasa teha.
Kvaliteetne lennuühendus muu maailmaga eeldab Tartu lennujaama võimekust tagada lennufirmadele lennukite startimine-maandumine mis tahes ilmaga. Täna me seda tagada ei suuda.
Kvaliteetse lennuühenduse all mõistame olukorda, kus reisija ostab Tartust lennupileti mis tahes maailma punkti, kuhu lennukid lendavad, istub Tartus lennukisse, mis väljub kas Riiga või Helsingisse kella 6-7 ajal hommikul, ja ümberistumistega lendab edasi.
Samuti saab osta Tartust ka tagasilennu pileti. Tagasi Tartusse peaks lennuk Riiast või Helsingist jõudma õhtul kella 8-9 vahel.
Selle aasta septembriks peab valmima Tartu lennujaama detailplaneering, mille alusel peab stardi- ja maandumisraja pikkus olema 1800 meetrit ja ohutustsooni laius 300 meetrit.
See võimaldaks vastu võtta Boeing 737 tüüpi reisilennukeid.
Praegu käib olemasoleva 1380 meetri pikkuse raja ohutusala laiendamine 150-lt 300-le meetrile ja uue piirdeaia ehitus. Paigaldatud on uus peilingaator. Riigihanke võitnud Rootsi firmal on käsil automaatilmajaama ehitus. Perroon on saanud uue asfaltkatte.
Käib juhtimistorni projekteerimine, mille valmimine on kavandatud järgmiseks aastaks. Välja on kuulutatud riigihange nii lähi- kui kaugmajaka uuendamiseks.
Pärast detailplaneeringu kinnitamist tuleks kohe alustada stardi- ja maandumisraja ning lähenemistsooni ümberehitustöid.
Selleks tuleb teha metsaraiet ligikaudu kolmekümnel hektaril ning maaparandus- ja mullatöid umbes neljakümnel hektaril. Tööde maht on seega väga suur.
Nõukaaegne tehnika
Uuendada tuleb kogu hooldetehnika, sest olemasoleva nõukaaegse tehnikaga ei ole me suutelised ei lennurada ega ohutusala korras hoidma selleks, et tagada lendude plaanijärgne maandumine ja start.
Uue hooldetehnika jaoks tuleb välja ehitada soojustatud garaaid. Praegu seisab kogu hooldetehnika väljas, mille tõttu näiteks lumerootori käivitamine võtab talvel aega vähemalt kolm tundi.
Regulaarlende tegevatele 3050-kohalistele lennukitele tuleb ehitada soojustatud angaar, kuhu mahuks korraga vähemalt kaks sellist lennukit. Oleks mõeldamatu, et õhtul Tartusse saabunud lennukid jäävad talvel lumesaju kätte, et hommikul kella 6-7 ajal uuesti startida.
Lennujaama elektrivarustussüsteemi töökindluse suurendamiseks tuleb uuesti välja ehitada ringtoide, mis endise Lõuna Kõrgepingevõrkude pärast jäi lõpuni välja ehitamata. Ringtoite peaks välja ehitama Eesti Energia.
Õige on ka see, et kohe tuleks lõpetada elumajade ehitus lennujaama vahetusse lähedusse.
Likvideerida tuleks stardi- ja maandumiskoridori alla jääv Aardla poldri linnukaitseala. Haned ja kajakad, kes seal peamiselt peatuvad ja pesitsevad, ohustavad startivaid-maanduvaid lennukeid.
Kahe viimati mainitud probleemi mõistlik lahendus hoiaks tulevikus ära võimalikud kaebused ja lennuintsidendid.
Raha uuesti lennundusse
Eespool märgitud tööde tegemiseks on vaja palju raha. Kust seda võtta?
Meile püütakse selgeks teha, et riigieelarvest meile raha ei jätku, et rahastama peaks AS Tallinna Lennujaam. Eelmisel aastal ühendati väikelennujaamad, sealhulgas Tartu lennujaam, Tallinna lennujaama alla. Meie ametlik nimetus on AS Tallinna Lennujaama Tartu lennujaam.
Arvatakse, et küll rikas kosilane raha leiab. Paraku unustatakse ära, et lennundus on väga kallis tegevus, seetõttu planeeritakse investeeringud väga täpselt ja väga pikaks ajaks ette.
Väikelennujaamade liitmine Tallinna lennujaama külge langes aega, kus Tallinnas on käsil terminaali laiendamine ja kogu raha läheb sinna.
Riigi kohus on likvideerida oma võlg nüüd juba AS Tallinna Lennujaama ees ja riigieelarve kaudu rahastada Tartu lennujaama väljaehitamist. Seda enam, et raha selleks on olemas.
Lennuliiklusteeninduse AS teenib aastas ülelendudest kümneid miljoneid kroone. Osa sellest võtab riik dividendidena välja, mis võikski minna riigi lennunduse arenguks nagu teistes riikides. Lennundustegevusega teenitud raha tuleks investeerida uuesti lennundusse.
Kui eespool loetletust jääb kas või üks punkt täitmata, võime Tartust lähtuvatest rahvusvahelistest regulaarlendudest jäädagi vaid unistama.