Tsahkna: mulle ei meeldi poliitmängud

Margus Tsahkna Foto: Margus Ansu

Neli aastat tagasi kohalikel valimistel ligi 4000 häält saanud IRLi Tartu linnapea kandidaat Margus Tsahkna (35) tunnistas Tartu Postimehele, et tal on suur kiusatus kandideerida ka sel sügisel, kuid otsuse teeb erakond. 

Kui palju on riigikogu liikmel, kes ei ela Tartus, võimalik ülikoolilinna eluga kursis olla?

Olen küll 2003. aastast Tallinnas tööl ja 2007. aastast riigikogu liige, aga ma käin kas igal nädalavahetusel või üle nädala Tartus. Mul on Tartu külje all Lemmatsis vanemate talu ja pean Tartut endiselt oma kodulinnaks. Viimased kaksteist aastat olen suvel müünud Tartu turul ka ema kasvatatud maasikaid ja ütlen ausalt, et turul saab teada kõike, mis toimub Tartu linnas.

Mis Toompealt vaadates tundub olevat Tartu kõige valusam probleem?

Võrreldes teiste omavalitsustega on Tartul hästi läinud. Aga mind häirib, et Tartu on jätkuvalt esirinnas sellega, et ei ole piisavalt lasteaiakohti. Tartu võiks just olla see linn, kuhu noored tahavad elama jääda. Elukeskkond noortele peredele peaks siin olema palju parem. Kuigi sinna poole liigutakse, on  tuhatkond lasteaiakohta puudu ja järjekord poolteist aastat, eriti just sõimerühmadesse, ja see sunnib inimesi otsustama, kas nad tahavad siin elada ja siia ka jäävad.

IRL on varsti juba kaks aastat Tartus koalitsioonis olnud. Mida te olete teinud, et seda probleemi lahendada?

Olen ka ise mõelnud, mis on muutunud Tartu linnavalitsuses pärast seda, kui IRL läks koalitsiooni. Tartul läks ka enne seda hästi, aga minu meelest on muutunud valitsemisstiil. Varem panustati suurematele objektidele, mida saab suure käraga avada ... Minu suurima kriitika objekt on olnud näiteks uus Vabadussild, mis läks kokkuvõttes maksma 160 miljonit krooni. Selle raha oleks võinud hoopis lasteaiakohtadesse investeerida.

Aga nüüd on valitsemisstiil muutunud konservatiivsemaks ja alalhoidlikumaks. Kui vaadata linna selle aasta eelarvet, siis panustatakse just olemasolevatesse lasteaedadesse kohtade juurde tegemisse, mitte ühe suure lasteaia ehitamisse. Minu meelest on linna valitsemine muutunud ka avatumaks. IRL oli ju pikalt opositsioonis, aga nüüd on linna valitsemisse kaasatud palju suurem osa linnast.    

Koos miinimumpalga tõusuga suurenes Tartus aasta alguses ka lasteaiakoha tasu. Anname inimestele justkui raha juurde, aga samas võtame kohe ka ära. Kas see on teie kui riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe meelest õiglane?

Miinimumpalka ei lepi kokku mitte valitsus, vaid tööandjate ja töövõtjate esindajad. Selge on see, et Eesti elu on praegu sellises keerises, kus on inflatsioon ja tõusvad hinnad, aga tõusevad ka palgad. Minu isiklik arvamus on see, et lasteaiakoha tasusid oleks võinud hoida ikkagi samal tasemel. Aga  peame meeles pidama sedagi, et me suutsime tekitada olukorra, kus ka lasteaednike palgad tõusid.

Mis teid veel Tartu linnaelus häirib?

Praegu on suur teema muidugi haridusreform. Ideoloogiliselt on see õige ja Tartu on eeskuju ülejäänud omavalitsustele, aga nüüd on küsimus selles, kuidas reformi ellu viiakse.

Kas teil ei ole kahju, et teie enda kool, Karlova gümnaasium ehk Tartu kuulsaim laulutraditsiooniga kool, ära kaotatakse?

Mul on väga kahju ja ma olin paljude meie vilistlastega ühenduses, kui see oli linnavolikogus otsustamisel. Aga üks pool on gümnaasiumiõpe ja teine muusikaharidus. Linnalt on tulnud väga selge sõnum ja lubadus, et Karlova gümnaasiumile omane muusikahariduse andmine tagatakse. Ma jälgin huviga, kuidas see tegelikult välja tuleb, sest muusika on selle kooli väärtus.

Samasugune probleem on ka Tamme gümnaasiumiga. See on väga tugevate traditsioonidega kool ja seda ei tohi nii lihtsalt lõhkuda. Mis puudutab gümnaasiumiosa, siis õpilasi jääb järjest vähemaks. Seetõttu polegi niivõrd tähtis, kus nad täpselt käivad, vaid pigem see, et nad saaks võimalikult hea ja kvaliteetse hariduse.

Kuid ma pole üldse kindel, et on õige osta Nooruse tänava vana koolimaja ja investeerida sinna sama palju raha, kui kuluks täiesti uue tänapäevase koolimaja ehitamiseks. Sellised otsused vajavad läbimõtlemist.

Teil on kahju, aga haridusreformi toetate?

Toetan põhimõtteliselt, aga ma näen ka selgitustöö vajadust. Alati on võimalik teha ka kompromisse. Reforme tuleb teha paindlikult ja väga selgelt läbi rääkides. Mulle tundub, et koolireform tuli paljudele ootamatult, igapäevast kaasamist oleks võinud olla rohkem.

Tartu kuumad teemad on ka turg ja bussijaam. Kus peaks teie arvates asuma maaliinide bussijaam?

Bussijaama teema sai alguse juba 1990. aastate lõpus. Nägin ise linnavolinikuna pealt, mis selle territooriumi ümber toimus. Huvi oli see maa kätte saada ja nüüd on seal ärikeskus. Idee oli kujundada sellest Tartu city, ja miks ka mitte.

Aga praeguse bussijaamaga ma rahul ei ole. Juba sealne liikluskorraldus ei ole väga inimsõbralik. Nüüd on kolimise teema päevakorrast maas ja see peakski olema väga tõsine mõtlemise koht. Sama puudutab avaturgu. Turg on omaette kultuur ja seda lõhkuda ... Ma ei näe talle ühtegi teist võimalikku kohta.   

IRLi nõudmisel pandi Tartu koalitsioonilepingusse punkt tasuta bussiliini kohta, kuid seda pole jõutud isegi katsetama hakata. Miks?

Seda peab küsima linnavalitsuse käest. Meil ei olnudki see mõeldud nii nagu Tallinnas. Aga ma olen jätkuvalt seisukohal, et mingi osa, kasvõi linna põhiliinid, oleks tasuta.

Praegu on tark vaadata Tallinna eksperimenti. Ehkki IRL on Tallinnas opositsioonis, ei ole mina öelnud ühtegi halba sõna Tallinna tasuta ühistranspordi kohta. Muidugi on küsimus, kas see võtab liiga palju raha ja kas kvaliteeti suudetakse hoida, aga teisalt lubab praegune tehnolooga väga täpselt hinnata, millal ja mis liinidel inimesed sõidavad.

Linnapea Urmas Kruuse vastas sellele küsimusele Tartu Postimehes, et osaliselt on see lubadus ju täidetud, ning  viitas Lõunakeskuse ja Prisma ekspressliinidele.

Formaalselt on tal õigus, aga need liinid maksavad kinni needsamad ettevõtjad. Arvan, et ühistranspordi korralduses on Tartus ikkagi veel väga palju teha.

Mitmed tuntud poliitikud on IRLi ridadest lahkunud ja loonud MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK). Miks teie pole sellega liitunud?

Ma ei ütleks, et mitmed tuntud. Pigem mõned üksikud. Mina olen Isamaaliidust tulnud inimene ja olen seisukohal, et poliitikasse minnakse siis, kui sa oled oma maailmavaate elluviija. Ma näen, et IRLis on see võimalik, isegi kui seal on vasturääkivusi.

VIKiga ma ei ühinenud, sest mulle ei meeldi poliitilised mängud. IRLi on kaasatud liikmete ja valijatena kümned tuhanded inimesed ja ma ei arva, et selle võiks kergekäeliselt visata prügikasti.  

Kas te ei karda, et VIK tõmbab IRLilt ära nii kandidaate kui ka valijaid?

Ma ei karda. Ma toetan demokraatia õitsengut, mis praeguses Eesti ühiskonnas on, ja mul on väga hea meel nende protsesside üle. Näiteks jääkeldri puhul on öeldud, et poliitikud kardavad seda. Võibolla mõned kardavadki, aga mul on hea meel, et Eesti ühiskond on aktiivne. Inimesed julgevad endiselt oma arvamust avaldada ja olla kriitilised. Mis puutub VIKisse, siis austan nende inimeste otsust, kes ühel hetkel tundsid, et IRL ei ole puhtal kujul selline erakond, kus nad tahaksid edasi minna. Kui on hea programm ja head poliitikud, lasku käia.  

Olite neli aastat tagasi kohalikel valimistel Tartu linnapea kandidaat. Kas olete ka nüüd oktoobris?

Me ei ole seda veel otsustanud. Oleme alustanud järgmise perioodi programmi koostamist. Töörühmad käivad koos ja arutavad, mida Tartus järgmise nelja aasta jooksul teha, ning sinna panen oma aega ja energiat. Kes aga võiks olla parim linnapeakandidaat, selleni me veel jõuame.

Mul on Tartu asjad alati olnud südamel ja seetõttu kandideerisingi eelmine kord. Kui siis oleks õnnestunud sõlmida koalitsioon, me olime sellele väga lähedal, oleksin kindlasti Tartu linnapeaks tulnud. Ja kui ma saan ka seekord erakonna toetuse ning kandideerin, siis kindlasti selle eesmärgiga, et siia ka tulla.

Kas ise sooviksite kandideerida?

See oleks suur kiusatus.

Kõige tähtsamad ülesanded, mida uus linnavõim peab lahendama?

Kindlasti on oluline laste ja perede suund. Kohaliku taseme poliitika peab olema suunatud siin elavate inimeste elu korraldamisele.

Miks just IRL on parim seda tegema?

Arvan, et me muudaksime valitsemisstiili. Kaks aastat koalitsioonis on olnud rohkem tundmaõppimise aeg. Kui oled opositsioonis, siis informatsioon, mis sinuni jõuab ... seda võiks olla rohkem. Praegu oleme rohkem informeeritud, et muuta valitsemisstiili palju avatumaks. Ma ei pea ühe erakonna diktaati väga õigeks.  

Keda eelistate koalitsioonipartneriks?

Sellest pole mõtet veel rääkida. Kõigepealt peab vaatama, kuidas rahvas otsustab ehk kellele mandaat antakse. Kas IRL on siis üldse niisuguses positsioonis, et ta saab ise valida. Igal juhul on see koalitsioonivalitsus. Pigem oleks vaja värskust.

Ma tahan, et tekiks olukord, kus väga pikalt võimul olnud erakond ei oleks sellisel positsioonil, kus tal on võimalik kedagi välja vahetada ja oma tegemisi edasi teha väga palju ümber mõtlemata. Ma tahaks, et pärast valimisi lüüaksegi plats puhtaks ja räägitakse omavahel läbi, mitte ei tehta poliitilist kaupa.

Plats puhtaks tähendab seda, et Reformierakond peaks Tartu volikogus veelgi kohti kaotama?

Eks me näe, aga asi näib minevat järjest tasavägisemaks. Mul on väga kahju, et viimastel valimistel jäid rohelised napilt volikogust välja. Tartus võiksid nad kindlasti olla esindatud.

Kas Reformierakond jääb Tartus võimule?   

Seda on raske ennustada. Tartus on üks valimisringkond ja inimesed üldiselt armastavad oma linnapead. Linnapeana on kandideerimisel alati eelis. Riigi tasemel on Reformierakond poole oma toetusest kaotanud ja me ei tea, mis edasi juhtub. Kindlasti mõjutab see ka kohalikke valimisi, aga siin inimesed tunnevad üksteist ja valivad teada inimesi. Tihti ei valita üldse erakonna järgi.

Kuidas teil kõrghariduse omandamine läheb?

Tänan küsimast, hästi. Olen jätkuvalt Tartu Ülikooli avatud ülikooli õigusteaduskonnas. Mul on punkte väga palju, umbes kahe bakalaureusekraadi jagu, aga formaalselt seda paberit veel ei ole. Kui kõik hästi läheb, siis saan suvel lõpuks ühele poole.

Kas linnapeal peab olema kõrgharidus?

Peaksin vastama, et see pole tähtis, aga tegelikult tänapäeva ühiskonnas oleks hea, kui inimesel on ka haridust tõendav dokument taskus. Aga eks valijad otsusta. Eelmine kord ma kandideerisin ja sain peaaegu 4000 häält.

Peamine, et see inimene saaks linna valitsemisega hakkama. Et tal oleks visioon ja võimekus viia ideid ellu. See eeldab ka poliitilist kogemust ja see on mul olemas.

Keskerakondlane Natalja Trošina ütles intervjuus, et volikogu on eelkõige linnavalitsuse otsuste kinnitaja, mitte ideede algataja. Mida tuleks teha, et volikogust saaks ideede algataja?

Selle teema ümber oleme kunagi tõsiselt piike murdnud.

Võitlesin volinikuna selle vastu juba siis, kui linna põhimäärust muutes delegeeriti otsustusõigus maksimaalselt linnavalitsusele. Sellega võeti volikogult väga palju otsustusõigust. Aga mina näen, et volikogu on linnavalitsuse tööandja, mitte vastupidi. Volikogu roll peaks olema palju suurem. Ta ei tohi olla formaalne kinnitamise koht, vaid seal peavad käima läbirääkimised ja sündima algatused.  

Miks te enam oma blogisse sissekandeid ei tee, viimane oli aasta tagasi?

See kõik on kolinud Face­­booki. Pole mõtet pidada mitut keskkonda. Koht, kus ma kommenteerin ja jagan oma poliitilisi vaateid, on nüüd Facebook. Ainuke probleem on selles, et isikliku konto maht, 5000 inimest, on minul juba käes. Eks ma ürita seda puhastada niisama pullitegijatest ja asendada inimestega, kes on minu arvamusest huvitatud.