Arvestades, et Eesti muuseumides on praegu 10 miljonit museaali ja kogude juurdekasv aastas on kolm protsenti, siis aastaks 2050 on kogudes juba 32 miljonit eset.
Konverents küsib: mida võtaksime kaasa aastasse 2050?
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
23. jaanuar 2012, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See ebareaalsena tunduv arvutus on paraku tõsi ning tõestab vajadust laiema diskussiooni järele. 27. jaanuaril algab Eesti Rahva Muuseumis uus konverentsisari «Muskul(A)tuur», eesmärgiga elavdada arutelu muuseumi rolli üle kaasaegses ühiskonnas ning pakkuda diskussiooniruumi kõigile, kes tunnevad huvi kultuuripärandi loomise vastu.
Esimesel konverentsil alapealkirjaga «Asjade elu» räägitaksegi eelkõige muuseumi kogudest, mis moodustavad muuseumitegevuse selgroo, teatas muuseumi pressiesindaja.
Kokkusaamisel otsivad muuseumid vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas koguda kaasaegset esemelist materjali ning kuidas kaasata kogukonda kogumisotsustesse. Samuti arutletakse selle üle, kas kogude kultuuriväärtust saab mõõta ja hinnata ning mil määral on muuseumiesemed meie kultuuri mõõdupuuks.
Ülle Reimets Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist toob näiteks ühe kehvas seisus olnud heliplaadi, mida 30 aastat tagasi sooviti kogust välja arvata. Praegu on see teadaolevalt Eesti vanim helisalvestis. «Seega – otsused, mida koguda ja mida välja arvata, peavad olema äärmiselt läbi kaalutud.»