Tartu Postimees küsis Tartus tegutsevatelt olulistelt inimestelt: mida toob 2009. aasta teie juhitavale organisatsioonile või valdkonnale, Eestile ja teile endale?
Küsitlus: uus aasta – arvamusi, ootusi ja lootusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peep Peterson
Transpordi ametiühingu esimees
1. Meenub üks aastavahetuse nali absurdilembeselt sõbralt – 2009. aasta olevat juba ajalooliselt parem kui 2008. No usume siis. Igasugune huumor on rasketel aegadel kasuks ning aitab säilitada optimismi ja konstruktiivsust.
Töötajatele ja nende ühingutele on loomulikult kõige tähtsam küsimus, kuidas tulla toime kasvava töötusega. Mida saavad teha ametiühingud oma liikmete heaks, millist lisaabi taotleme näiteks linnalt? Juriidilist abi oleme juba suurendanud, et raskustes ettevõtted tööinimest vähem pügaksid, samuti jagame infot ametiühingu töötukassast. Liikmeid tuleb iga päev juurde ja meie asi on suurendada nende kindlustunnet.
Tartu linnavalitsus uueks olukorraks eriti mõtteid seadnud pole. Vähemalt eelarve koostamise ajaks polnud.
Jah, töötukassa ja ühinev tööturuamet võtavad põhikoorma enda kanda, kuid näiteks Tallinn seab hetkel sisse täiendavat majandusnõustamist inimestele puhuks, kui ikkagi pered peaksid hakkama kodudest ilma jääma, mis on vägagi reaalne oht.
2. Hoian pöialt, et supikööke vaja ei läheks, aga samasugustel kriisiaegadel on neid ikka asutatud. Või mõelda läbi võimalused hädaabitöödeks. Valmisolek raskusteks annab inimestele lootust ja usku, et küll me koos kõigest ikka lõpuks võitu saame.
Tartuga seoses on mõistagi vaja edasi tegelda bussiliiklusega, kus saime loodetavasti poolteiseks aastaks hingetõmbeaega. See pole lullilöömiseks, vaid tõsiseks ettevalmistusajaks. Luua tuleb uus maakonda ja kaugemalegi ulatuv liinivõrk, linna enda bussifirma, ühine piletisüsteem – päris palju nuputamist, uurimist-arvutamist ja vaidlemist. Pole päevagi raisata.
Loodan, et linnapeal jätkub suurust kaasata sellesse ka teisi loovaid jõude nii opositsioonist kui ka transpordi ametiühingust. Bussijuhid ja -sõitjad võiks kah olla vabalt arutellu kaasatud. Ajame ju ühist asja.
3. Isiklikus plaanis toob aasta ennekõike kuhjaga tööd. Poole aastaga peame õpetama inimestele selgeks uue töölepinguseaduse, mis juulist kehtima hakkab. Lisaks on mul pooleli veel ühe võõrkeele õppimine ja eks näe, mida siis sügisesed valimised toovad.
Mait Klaassen
Eesti Maaülikooli rektor
3. Alustaksin tagantpoolt. Kuna ma olen eelkõige perekonnainimene, abikaasa, isa ja suguvõsa liige, siis toob alanud aasta mulle midagi kõigi minu lähedaste kaudu. Me oleme õnnelikud koos.
1. Kas soovite ilusaid soove või diagnoosi koos prognoosiga? Ilusaid soove on mul palju, aga ka prognoosid ei ole liiga tumedates värvides.
Alanud aasta toob Eesti Maaülikoolile spordihoone valmimise ja sellele ka põhjen-datud kasutusprogrammi. Tähtvere park on jooksjaid ja kepikõndijaid täis päeval ja hilisööl.
Uuel aastal algab ka tehnikainstituudi renoveerimine.
See on väline külg, aga ka siin peame eelkõige majanduslikult õigesti käituma, et kõigest uuest tekiks kasu Eesti Maaülikoolile, Tartule, aga ka Eestile. Palju olulisemad on need kvalitatiivsed muutused, mis toimuvad ülikooli sees, inimeste mõtlemises!
Alanud aasta on hariduse tuleviku, võib olla, et ka saatuse aasta. Eesti Maaülikoolile tähendab see tudengikandidaatide tagalat, eeskätt aga selle tagala taset. Erinevalt sõjaväest ei ole hariduses tagavaraväelasi, ent ükski ülikool ei tohi olla keskkooli vigade parandamise asutus.
Siin võib tekkida äärmiselt ohtlik rütmihäire, sest ülikoolid juba vaatavad oma tunniplaane (ja vastavalt ka õppejõudude koormust ning ametikohti) üle, aga keskkoolide «restruktureerimine» ju alles algab.
2. Ma ei oska soovida Eestile midagi üksnes üheks aastaks. Üks päev korraga elavad ainult seesmiselt väga ebakindlad inimesed. Ma soovin kestvat iseseisvust ja seda, et euro tulekuga inimesi ei hullutataks. Ma soovin tööd ja jätku leivale.
Vallo Nuust
Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor
1. Kõrgkoolis, nagu igal pool mujalgi, on oluline järjepidevus – nii ongi meie selle aasta olulistele tegevustele alus pandud eelmistel aastatel. Viimaste aastate rekordkonkursid näitavad noorte usaldust meie kõrgkooli vastu, kool omalt poolt peab vastu andma innustava loome- ja õpikeskkonna.
Sel aastal jätkub uue hooga meie Eha tänava õppehoone rekonstrueerimine – koostöös Tartu Kunstikooliga tahame 2010. aasta sügisel maja täies ulatuses kasutusele võtta.
Loodame koostöös linnaga avada Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii, kus eksponeerida oma tudengite ja õppejõudude loomingut ja kuhu tuua näitusi Eesti ja välismaa partnerkoolidest. Peale galerii on koolil ja linnal veel mitmeid ühishuvisid, mille üle on esimeses ümarlauas arugi peetud.
Arendame edasi akadeemilist võrgustikku ja tahame jätkuvalt olla välismaal õppivate tudengite suhtarvult esimese kolme kõrgkooli seas Eestis.
Läinud aastal kirjastasime oma toimetiste sarjas neli raamatut, nende seas ka üliõpilaste diplomitööde parimate teoreetiliste osade kogumiku «Lend 2007». Sellele raamatule eelnes «Lend 2006» ja tänavu ilmub tingimata «Lend 2008». Lisaks on selle aasta kirjastamisplaanis veel mitu vajalikku raamatut.
Oleme paari viimase aasta vältel olnud heas koostöös Tartu vallaga – meie üliõpilased tegid Kõrveküla lasteaia juurdeehitise sisekujunduse ja lõpetavad alanud aasta esimestel kuudel töö lasteaia vanas osas. See omamoodi peaproov on läinud üsna edukalt ja ka sel aastal tahame õppetööd võimalikult palju reaalse eluga ühendada.
2. Mida toob alanud aasta Eestile? Ma arvan, et kui veidi vähemaga lepime, lõpetame arutu tarbimise ja kustutame oma (telefoni)mälust SMS-laenukontori numbri, siis ei juhtu meiega midagi hullu.
Küllap ongi meile vaja pisut rahulikumat, pigem veidi sissepoole pööratud elamise aastat. Et jääksime üldisest võidujooksust veidi eemale ja tegeleksime rohkem iseenda ja oma lähedastega.
3. Minagi loodan alanud aastal tegelda vähem bürokraatia ja rohkem loominguga. Sahtlipõhjas on ootamas paar poolikut käsikirja ja vähemalt üks neist – loovkirjutamise õpik – võiks sel aastal ka kaante vahele saada.
Urmas Siigur
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juht
Kõigepealt keeraks ma sel «titel teise otsa», nagu professor Villako tavatses mõtteid korrastades öelda, ja läheks suunas üldiselt üksikule, reastades küsimused pisut ümber.
2. Ma loodan, et 2009. aasta toob Eesti riigile ja rahvale võimalikult kiire pohmelusest väljatuleku.
Peapööritus edusammudest on nüüdseks ilmselt läbi, kuid see ei tohi asenduda kassiahastuse ega peaparanduse otsi-misega, vaid kiire kohanemisega.
Kohanemisvõime on intelligentsuse mõõt ja me oleme ju alati end intelligentseks rahvaks pidanud. Riigi väiksus võib muutlike tuulte tabamisel oluliseks eeliseks osutuda ja usun, et terve talupojamõistus ja tüürimehed saavad sellega hakkama.
1. Kliinikumi käekäik on vahetult seotud riigi majanduse käekäiguga, seda ennekõike sotsiaalmaksu laekumise kaudu, kuid mitte ainult. Usun, et haigekassa reservide toel suudetakse säilitada senine tervishoiuteenuste maht ning patsient ei peaks majandussurutist omal nahal tunda saama.
Kliinikumi uus hoone – äsjavalminud Maarjamõisa meditsiinilinnaku esimene ehitusjärk – saab lähikuudel sisse täismahus töise elu ning eeldatavalt uue kvaliteedi nii professionaalsest kui suhtluslikust aspektist.
Ootame 2009. aastalt meditsiinilinnaku teise ehitusjärgu rahastamise kiiret otsust. Euroraha on olemas ning selle kasutuselevõtt on oluline mitte ainult kliinikumile, kes ootab uute ravikorpuste valmimist, vaid ka kogu Eesti majandusele, et mõõnast kiiremini üle saada.
3. Loodan ja soovin, et pere ja sõbrad oleksid terved ja tuba igas mõttes soe.