Ivi Drikkiti repliik: tõehetk

Tartu Postimehe arvamustoimetaja Ivi Drikkit. Foto: Sille Annuk

Terve nädala on arstide streik kütnud kuumi vaidlusi ka meditsiiniringkondadesse mittekuuluvate inimeste seas. Otsitakse vastust küsimustele «Miks nad seda ikkagi teevad?» ja «Kuidas edasi?». Ei oska me praegu arvata, kuidas kulgeb kuhjunud probleemide lahendamine ning milliste tunnetega seda tehakse.

Neljapäevahommikuses Kuku raadios avaldas oma tundeid riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Margus Tsahkna: uhkust ja valu. Uhkuse tagamaid ei hakka siin seletama, aga valu põhjustas poliitikule Eesti riigi suutmatus maksta oma arstidele rikaste põhjanaabritega samasugust töötasu. Ilmselt ka see, et eestlased on hakanud oma sissetulekuid ja elatustaset võrdlema arenenud Euroopa riikides olevaga ja eks siis ka rohkem tahtma. Paraku see ei õnnestu, sest Eesti on oma nn edulugudest hoolimata ikka veel vaene riik.

Iseenesest Hiiobi sõnum, sest seni on aina seletatud, et Euroopaga võrreldes me müüme paljusid kaupu ja teenuseid odavalt, seega on põhjust hindu kergitada. Nurinaid pareeritakse statistikaga, kui palju maksavad mujal Euroopas elekter, bensiin, toit, teenused, sigaretid, arstiabi jne või kui kõrged on kusagil maksud. Ehk siis ikka nii, et võib hinda kergitada küll, võib lisada rahvale uusi koormisi, tuues mängu kasvõi suhkru- ja rasvamaksu, kui viimaseid vaimukusi meenutada.

Teisalt on poliitikute sõnavõttudest kõlanud lausa uhkust, et nende ja nende hindadega ongi juba jõutud Euroopa tasemele või mõnes seda juba ületatudki. Eesti elatustase, palgad ja pensionid pole seejuures jutuks tulnud.

Nüüd siis korraks tuli. Tänu arstidele.