Joonistajad selgitavad Eesti meistrit

Joonistajad jaotati kahte ruumi. Neli võistlejat olid molbertitega neljandal korrusel avaras ja suurte akendega ateljees, üheksa istusid aga korrus madalamal kõrvuti laudade taga. Pildil Vitaly Makurini tööjärg paar tundi pärast alustamist. Foto: Sille Annuk

Heaks joonistajaks saamiseks on vaja kõigepealt annet, kuid sinna juurde juhendamist, harjutamist ja harjutamist. Selles mõttes on joonistamine nagu sport ja meistrivõistlused sel alal on igati õigustatud.

Eesti esimene meister joonistamises selgub täna pärastlõunal Tartu kunstikoolis, kus eilsest saadik on võistlejad pabereid täita vihtunud. Ülesanne iseenesest ei ole väga keeruline: valmima peab natüürmort, portree või riietatud täisfiguur.

Seda tuleb teha aga nipiga. Kõik osalejad on juba ühe korra võistlustöö joonistanud ja selle žüriile andnud. Teine töö peab valmima kohapeal kahe päeva jooksul ja mälu järgi.

Võistluse peakorraldaja, kunstikooli joonistusõpetaja Nadežda Tšernobai rääkis, et viiest joonistusõppejõust koosnev žürii võtab hindamisel ette mõlemad tööd ja võrdleb neid.

Mälu järgi tehtud töö peaks olema esimesest parem ja võrreldes on näha, kas ja mida on joonistaja õppinud.

Sellisel joonistamisel olevat veel see pluss, et joonistaja pöörab kogu tööle võrdset tähelepanu, otse maha joonistades tekivad mõned lemmikkohad, mille kallal nokitsetakse ja mida parandatakse, ning ülejäänud töö võib selle all kannatada.

Mälutreening

Tšernobai sõnul oleks ju võinud teha võistluse ka nii, et modell istub keskel ja võistlejad joonistavad seda, mida näevad. «Aga mida me siis hindaksime?» tõstatas ta küsimuse – tähtis on ju tulemus, aga mõnel võtab joonistamine aega vähem, teisel rohkem. Praegu on võistlusel osalejatel joonistamiseks aega 18 tundi kahe päeva jooksul.

Võistluse vanim osaleja Eero Tamm, kelle vanus kisub 50 ligi, kuid kes sellest hoolimata alustas eelmisel aastal kunstikoolis õpinguid, valis võistlustööks klaasnõudega natüürmordi.

Ühest küljest sellepärast, et klaasil on nii iseloomulikud jooned ja seda on hea joonistada, teisalt sellepärast, et natüürmorti oleks tal enda arvates vaja veel rohkem harjutada.

Ja kuigi Tšernobai sõnul ei ole suurt vahet, kas mälu järgi joonistada inimest või esemeid, arvas Tamm, et tema ajule on natüürmordi meeldejätmine ja meenutamine lihtsam. Inimese puhul olevat rohkem asju, mis võivad meelest minna.

Tamm rääkis, et mälu järgi joonistamine on neil tundides üsna tavapärane ja sellest on ka kasu olnud. Tema sõnul annab selline joonistamine hoopis teise pilgu ning on õpetanud enda ja teiste töid analüüsima.

«See on vist Nadežda suur lemmik,» muigas ta rääkides, kuidas esimesel korral oli ülesanne õpilasi täiesti ootamatult ja ettevalmistuseta tabanud. «Aga edaspidi joonistades juba mõtled, mida ja kuidas teed, sest äkki kästakse jälle uuesti teha. Ja kästigi.»

Võistlus iga-aastaseks

Võistlusele pani end kirja 19 inimest, pärast loomuliku kao mahaarvamist oli kohal 13. Täna oodatakse veel kahte juuniorvõistlejat, kaheksa-aastaseid poisse, kellel eile oli koolis lemmikloomapäev, mil­­lest nad ei suutnud loobuda.

Esimesed meistrivõistlused ei jää kindlasti viimaseks, lubas Tšernobai. Kindlasti on plaanis võistlust korraldada igal aastal ja kaasata edaspidi ka sõpruskoolide õpilasi teistest riikidest.