Tallinlanna kutsumus ootas Tartus

Elina Randoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemuise ees tuleb Maire Breedele meelde, kuidas ta aastaid tagasi seal bussilt maha astus ja õnnetult seisma jäi, sest ta pidi minema Elleri kooli, kuid tal polnud õrna aimugi, kus see täpselt asub. Tänaseks on Tartu talle tuttav ja ta pole sellega mitte ainult leppinud, vaid talle ka meeldib siin väga.
Vanemuise ees tuleb Maire Breedele meelde, kuidas ta aastaid tagasi seal bussilt maha astus ja õnnetult seisma jäi, sest ta pidi minema Elleri kooli, kuid tal polnud õrna aimugi, kus see täpselt asub. Tänaseks on Tartu talle tuttav ja ta pole sellega mitte ainult leppinud, vaid talle ka meeldib siin väga. Foto: Margus Ansu

Maire Breedel on kolm last, kaks vanemat on pojad ning kolmas rahvaülikool, mis novembris tähistab 25. sünnipäeva. Just see noorim on kõige rohkem tööd ja vaeva nõudnud.

«Ma nägin täna öösel unes, et ma olin Tallinnas ja saime jälle kaks-kolm ruumi,» meenutas ta vahetult enne intervjuu lõppu. «See oli Vabaduse väljakul vana maja, tohutud võlvid, suured trepid. Kolleeg juhatas seal vägesid, et põrand tuleb nii teha, ja mina siis ütlesin: me avame nüüd filiaali Tallinnas!»

Breede unenägu oli ilmselt seotud juba kauaaegse sooviga, et koolil oleks ometi päris oma maja, ning vähe pistmist unistusega laieneda teistesse linnadesse. Sest kui Tartus on piisavalt põnev kursus, sõidetakse selleks kohale kasvõi Tallinnast, Breede kunagisest kallist kodulinnast.

Vastumeelne samm

Oma hingelt, kutsumuselt ja esimese ameti järgi on Maire Breede laulja. Tallinnas töötas ta ligi kümme aastat Eesti Raadio ja Televisiooni segakooris ning meenutab seda aega kui ühte kõige ilusamat oma elus.

Tartusse tulekus oli süüdlane siit pärit dirigendist abikaasa Lauri Breede. Nad olid kohtunud ja elanud Tallinnas, kuid mehele pakuti Gaudeamuse koori juhendamist Tartus ja ta otsustas siia tagasi tulla. Järgmised kaks aastat oli neil visiitabielu, sest naine ei tahtnud Tartusse tulekule mõeldagi, kuid kui vanemal pojal Tanelil oli aeg kooli minna, tuli lõplik otsus langetada.

Nii sõitis Maire Breede Tartusse, mis talle põrmugi ei meeldinud. «See oli kohutav. Tagantjärele on imelik mõelda, aga esimesed aastad ma ikka põdesin tõsiselt,» rääkis Breede muiates. Sõbrad ja sugulased olid kõik Tallinnas ning pealinna kõrval oli 1987. aasta Tartu endiselt suletud ja kole koht. Isegi korralikku kohvikut ei olnud.

«Praegu mõtlen, et see oli minu elutee. Ja jumal seda teab, mis seal edasi oleks saanud, sest mõni aasta hiljem lõpetas segakoor töö, ma oleksin pidanud seal midagi uut otsima.»

Oodatust parem

Oma kultuuriharidusega läks ta tööd otsima Tartu linna kultuuriosakonda, mida tollal juhtis Riho Illak, ning sealt pakuti talle kahte võimalust: saad hakata kas metoodikuks või teed kultuuriülikooli.

«Ma ei teadnud, mis asi see metoodik üldse on. Mind hirmutas see, et äkki peab hommikust õhtuni laua taga istuma, ja ütlesin, et hakkan kultuuriülikooli tegema,» rääkis Breede. Laulmine jäi Tartus ainult hobiks.

Tegelikult polnud tal õrna aimu ka sellest, mida kultuuriülikool endast kujutab. Ta sai Raekoja platsis kultuuriosakonnas laua ning hakkas täiesti nullist peale. Paar kuud hiljem, novembris, oli pidulik avamine ülikooli aulas ja algasid esimesed kursused: teatriajalugu, käsitöö ja kodukultuur.

Huviliste pärast pole rahvaülikool kunagi muretsema pidanud. Kui avati registreerimised kursustele, siis oli tahtjaid nii palju, et kultuuriosakonnast välja ulatuv saba tegi ringi ümber purskkaevu. Esimesel aastal käis 400 inimest.

Praeguseks on asjad tänu tohutule tööle tunduvalt muutunud. Piiratud võimalustega munitsipaalkoolist on saanud isemajandav sihtasutus, kolme kursuse asemel pakutakse neid aasta jooksul sadu, inimesi käib tuhandeid.

«Meile on ette heidetud, et me oleme liiga laialivalgunud, teised koolitajad on öelnud, et me ei saa olla kõikidele. Aga mina ütlen, et üks valdkond toetab teist,» ütles Breede.

Aastate jooksul on vaja olnud olla paindlik, kursusi pidevalt vahetada ja asendada, otsida ruume ja uusi õpetajaid.

Osaletakse Euroopa Liidu bürokraatiat nõudvates projektides ning nii õpilasi kui ka kursusi tuleb järjest juurde.

Tähelepanu perele

Sihtasutuseks muutumise ja tohutu vastutuse kasvamisega jäi Breedel muusika kõrvale ning kuna lapsed olid suureks kasvanud ja keskkooli lõpetanud, sai ta kogu tähelepanu ja aja pühendada täielikult rahvaülikoolile.

«See oli suur viga muidugi, nii ei saa, nii põleb läbi lihtsalt,» ütles Breede. Oleks keegi tol ajal talle seda öelnud, ei oleks ta ilmselt kuulanud. Lõpuks oli ikkagi tervis see, mis allaandmisega andis märku vajadusest tempot maha võtta.

Alles paari nädala eest sai Breede teist korda vanaemaks ning rääkis, et astub minia juurest ikka võimaluse ja vajaduse korral läbi.

«Nii oluline on, et on abistaja. Minul endal olid ema ja tädi Tallinna perioodil kogu aeg abiks ja sellepärast ma kartsin seda Tartusse tulemist ka.»

Breede ise on üles kasvanud poistega, endal on kaks poega ja ka esimene lapselaps on poiss, nii et ta ei osanud arvatagi, kuidas järsku pisitüdruku perekonda tulek võiks talle mõjuda. «See on huvitav, kuidas see nüüd avaldub, et kas satsikeste ja roosade kleidikeste asja on minus peidus,» naeris ta.

Kuigi rahvaülikool on Breede lapsuke, ütles ta, et ei hoia sellest kümne küünega kinni, kui pensioniaeg kätte jõuab. «Ma olen osanud ühte asja õigesti teha, ma olen õiged inimesed tööle võtnud,» kinnitas ta.

CV

• Sündinud Tallinnas 25. oktoobril 1956.

Haridus

• 1979–1984 E. Vilde nim Pedagoogiline Instituut, kultuurhariduse ja koorijuhtimise teaduskond

• 1975–1989 G. Otsa nim Tallinna muusikakool, laulu osakond

• 1964–1975 Tallinna 4. keskkool

Töö

• 2011–… Eesti Rahvaülikoolide Liidu juhatuse liige

• 1995–… Tartu Kultuuriülikooli Seltsi juhatuse esimees

• 2001–…  SA Tartu Rahvaülikooli juhatuse liige ja juhataja

• 1987–2001 Tartu Kultuuriülikooli asutaja ja direktor

• 1978–1987 Eesti Raadio ja Televisiooni segakoori laulja

• Zonta Tartu klubi liige ja Eesti Zonta alapiirkonna direktor.

• Pälvis tänavu suvel Tartu linna medali täiskasvanuhariduse arendamise eest.

• Abielus dirigent Lauri Breedega, on maastikuarhitekt Tanel Breede ja laulja Simo Breede ema.

Arvamus

Lauri Breede, abikaasa

Kohusetunne on Maire sees nii suur ja ta elab kõike väga sügavalt ja isiklikult läbi. Rahvaülikooli ehitamisel olen ma talle nõu ja jõuga abiks olnud nii palju kui võimalik.

Ma aitan praegu ka, olen seal nõukogus ja olen kodus see, kes teda kuulab, ja arutame teemasid läbi. See ei ole selline töö, mille saaks kell viis ukse taha jätta, vähemalt Maire jaoks mitte.

Me mõlemad suhtleme iga päev hästi palju inimestega ja midagi on selle päevatöö tasakaalustamiseks vaja. Meie tasakaalustame Mairega ennast maakodus, kaevame ja möllame, ehitame ja jamame.

Nii palju ta on mulle öelnud, et ei kahetse hetkekski, et ta Tallinnast Tartusse tuli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles