Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Õpetajad õppisid taltsutamise nippe

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Masingu kooli direktor Tiina Kallavus (vasakul) ning õppejuht Kristi Eelmäe proovisid, mis tunne oleks taltsutada sotsiaalpedagoog Siim Värvi, kui Värv oleks läinud ohtlikult närvi. | FOTO: Margus Ansu

Tartu Herbert Masingu kooli õpetajad said läinud nädalal üksteise peal proovida, kuidas uudse Verge meetodi abil taltsutada ägestunud õpilast, kaitstes traumade eest nii õpilasi kui ka õpetajaid.

Norralase Pål-Erik Ruudi loodud ja arendatud agressiivse käitumise ohjeldamise meetod on Eestis nii värske, et Masingu koolis seda tutvustanud kliiniline psühholoog Airiin De­mir ning juuratudeng ja judoka Martin Kallavus alles taotlevad treeneriõigusi.

Masingu koolis tutvustasid Kallavus ja Demir lühidalt Verge meetodi filosoofiat, näitasid ette esmased liigutused agressiivse inimese tõrjeks ning lihtsaimad haarded tema turvaliseks talutamiseks. Pärast loengut sai iga õpetaja võimaluse võtteid kolleegi peal proovida.

Kätt võib külge panna

«Koolides on üldlevinud arvamus, et kätt õpilase külge panna ei tohi,» kõneles Airiin Demir. «Selle meetodi põhimõte on sekkuda füüsiliselt võimalikult vähe. Kui kasutada jõudu, siis täpselt nii palju kui vaja. See peab olema proportsionaalne agressiivse inimese ähvardusega.»

Demir rõhutas, et Verge filosoofia välistab valu tekitamise. Ei mingeid lööke ega käte väänamist.

«Meetod lähtub veendumusest, et valu on vägivaldsele käitumisele pigem bensiin, lisab võitlusindu,» põhjendas Demir.

Autistlike ja muude suhtlushäiretega, samuti kehapuuete ning psüühikahäiretega lapsi õpetav Herbert Masingu kool sattus Eestis esimeste Verge meetodiga tutvujate hulka, sest kooli direktor Tiina Kallavus on ühe tulevase treeneri, Martin Kallavuse ema.

Tiina Kallavus rääkis, et kuigi Masingu kool ei kubise vägivallaaktidest ning õpetajaid pole vaja koolitada katkematuks võitluseks õpilastega, kulub pedagoogidele kindlasti ära rohkem enesekindlust ja tegutsemisvalmidust.

«Ma arvan, et selle koolituse suurim kasu ongi õpetajate enesekindluse kasv,» arutles Tiina Kallavus. «Et nad saavad endale öelda: ma tean, kuidas peab, ja oskan, kui on vaja. Tänu enesekindlusele on võimalik paljusid konflikte ka ära hoida või paremini kontrollida.»

Raevuhooge pole palju

Õpetajail on direktori arvates ka hea teada, et kui nad astuvad agressiivsele õpilasele vastu, kaitsmaks iseend või teisi õpilasi, ei pea nad just tänu adekvaatsete võtete valdamisele sattuma kohe kohtupinki. Toimetulek vägivaldse õpilasega pole ainult erikoolide teema, vaid vaevab vähem või rohkem kõiki üldhariduskoole, lisas Tiina Kallavus.

«Õpetajad on hirmul,» nentis direktor. «Kui käin koolitustel või koolitan ise, kuulen ikka, et õpetaja tunneb end relvituna. Ta ütleb, et ta ei või ju midagi teha, sest seda defineeritakse kohe vägivalla ja üle piiri minekuna. Teine võimalus on, et ta ei sekku ja põgeneb sündmuskohalt.»

Tiina Kallavus kinnitas, et Herbert Masingu koolis pole ühegi õpilase raevuhoog väljunud kontrolli alt sedavõrd, et keegi oleks tõsiselt viga saanud. Umbmääraselt avaldas direktor, et õpilasi taltsutada ja üksteisest lahutada tuleb Masingu koolis rohkem kui mõni kord aastas.

Kallavuse sõnul on Masingu kooli õpetajad saanud psühholoogilist käitumiskoolitust söögi alla ja söögi peale. Füüsilist ohjeldamist õpetatud pole ja vägivallatsejate taltsutamine on käinud loominguliselt, sisetunde järgi.

Tagasi üles