3) Ka uus erakond ei parandaks olukorda
Uutmoodi poliitikat lubasid nii Res Publika kui Roheliste erakond, mõlemad põrusid ning tõestasid, et praeguses süsteemis saab ellu jääda vaid olemasolevate reeglite järgi mängides.
Alternatiivsete osalusmeetodite roll kasvab
Viimaste aastate jooksul on väga paljudele selgeks saanud, et nende arvamus poliitikutele ei loe. Seda on tundnud arstid, õpetajad, tudengid, päästeametnikud ja paljud teised. See on põhjustanud ennenägematult palju meeleavaldusi, streike ja muid kodanikualgatusi. Inimesed räägivad järjest rohkem ise kaasa.
Samal ajal on saanud küpsemaks ka erinevad kodanikeühendused, kes kaasavad aktiivselt sadu tuhandeid inimesi (nt Teeme Ära) ja lahendavad olulisi probleeme (nt Noored Kooli).
Kuna olemasolev parteisüsteem on parandamatult vigane ning alternatiivsed osalusmeetodid järjest tugevamad, siis lähitulevikus saab Eestist laiemate osalusvõimalustega kodanikuühiskond.
Mihkel Solvaku avalause: vaikiv enamus siiski osaleb
Tänavu juulis tehtud küsitlusest ilmnenud erakonnaeelistuse puudumisest 39% valimisealistel kodanikel ei luba veel järeldada erakondade võimetust inimesi esindada.
Valimistele eelneva kampaania üks eesmärke on erakondade seisukohtade tutvustus ja mida lähemal valimised, seda rohkem kristalliseerub ka eelistus. Valimistevahelisel perioodil on paljudel selge eelistuse puudumine üsna tavapärane.
Küll lubab aga valimisosalus julgemaid järeldusi teha ja siin ilmneb tõepoolest, et keskmiselt kolmandik valimisõigusega inimestest valimas ei käi. Teisalt, kaks kolmandiku siiski käib, teisisõnu keskeltläbi seitse inimest kümnest annab oma hääle kas mingi ideoloogia, teemapüstituse või isiku toetamiseks. Skandaale on Eesti poliitikas pidevalt olnud, kuid Riigikogu valimistel osalemine on stabiliseerunud. Seega, öelda, et erakonnaeelistus on paljudel puudu rõhutab klaas on „pooltühi“ argumenti, samas näitab tunduvalt suurema osakaalul olemasolev erakonnaeelistus, et klaas on kindlalt „pooltäis“.