Õunakorjajatel lõpeb varsti töö

Tulundusühistu Vasula Aed töötaja Juhan Luiv ja tema kolleegid korjasid läinud nädala lõpus punapõskset taliõuna «Antei». Saak nopitakse kõigepealt ligi kümme kilo mahutavasse kotti, kust see õrnalt suurde kasti poetatakse. Foto: Sille Annuk

Tartlaste õunapuud pole tänavu helded, pigem vastupidi. Tartu lähistel Vasulas ja Rõhul suurtes õunaaedades käib praegu aga kibe töö, vilunud aednikel ei ole põhjust saagi üle nuriseda.

Tulundusühistu Vasula Aed noored õunapuud on veinipunase taliõuna «Antei» all lookas. Keskmist kasvu inimese kõrgustelt puudelt käis eelmise nädala lõpus saagi noppimine: ilusad õunad rändasid korjajate õlakottidesse ja kaubandusliku välimuseta mahlaõunad laastkorvidesse.

«Ega see väikestelt puudelt korjamine nii lihtne olegi, kui paistab,» muheles Vasula Aia töötaja Juhan Luiv tööd katkestamata. «Õunaga tuleb õrnalt ringi käia, muidu ei säili ju. Ja eks siin ole ka vanu suuri puid, mille otsa on vaja ronida.»

Ilm mõjutab saaki

Vasula Aias kasvab viiel hektaril ligi 5000 noort õunapuud, vanemad puud võtavad enda alla ligi 18 hektarit. Korjaja nopib päevas ligi 600 kilo õunu ja suurem osa saagist on hoidlas.

«Meil on tavaline õuna-aasta,» ütles tulundusühistu  Vasula Aed juhataja Imbi Rohejärv. «Suvi oli niiske ja seepärast on pisut ka kärntõbe, me ei pritsi ju puid. Taliõun «Cortland» ja varasügisene «Melba» on nirud.»

Ka Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaama juhataja Toomas Tõrra märkis, et heitlike ilmadega suvel kimbutasid viljapuid haigused, kuid saaki need ära ei rikkunud.

«Kärntõbe pole rohkem kui varasematel aastatel ja saak on korralik,» rääkis ta. «Tartu paljudes koduaedades on küll õunapuudel põua-aasta. Eks seal ole küsimus puude lõikamises ja kasvatustehnoloogias. Kaks viimast talve olid rasked.»

Rõhu katsejaamas on üle 200 sordist õunapuude all seitse hektarit, aga osa puid on veel nii noored, et ei kanna. Praegu paistab, et hektarilt koguneb oma paarkümmend tonni saaki.

Kes ostab, see ostab

Vasula Aed müüb oma lauaõunad Tartu turul, kilost küsitakse paar eurot. «Kes ostab, see ostab, inimesed ei kiru meie hinda,» märkis Imbi Rohejärv. «Viljapuude kasvatajad toetust ei saa. Kuid kulutusteta saaki ei tule, on vaja istikud kasvatada, aeda väetada ja hooldada, uus hoidla oleks vaja ehitada.»

Eesti õuna müümine on raske, kinnitas ka Toomas Tõrra: «Mahlaõuna soovijaid on vähe ja poes maksab välismaine õun kodumaisest vähem. Nägin hiljuti, et Tartus küsiti Eesti õuna kilost neli eurot.»

Rõhul saab õunu 1–1,5-eu­ro­se kilohinnaga, Vasulas soovitakse mahlaõuna kilo eest 20 senti.