Omanikuta krossirada häirib Ihaste elanikke

Kuigi linn on teinud maaomanikule ettekirjutuse, mille järgi tuleb krossirajal sõitmine tõkestada, ilmusid möödunud laupäeval rajale taas ATVd ning kohalikel tuli minna kihutajaid keelama. Pildil selgitab Ihaste elanik Ants-Alois Remmel krossisõitjale, et rada on ebaseaduslik ning selle kasutamine keelatud.

FOTO: Erakogu

Tänavu kevadel Ihaste tee äärde kahe päevaga tekkinud ebaseaduslikul krossirajal käib võiduajamine ikka edasi, kuigi linn käskis maaomanikul raja kasutamise viivitamata tõkestada.

Maikuus tekkis Pallase puiestee äärde peaaegu üleöö krossirada, kus hakkasid kihutama nii mootorrattad kui ATV-d.

FOTO: Margus Ansu

FOTO: Repro

Vahetult krossiraja vastas Pal­lase tänaval elav Hele-Kai Rem­­mel rääkis, et saatis esimese arupärimise krossiraja kohta linnale juba 22. mail, kui esimesed masinad kevadel rajal tolmutama ja põrgulärmi tegema hakkasid.

Kuna järgmiste nädalate jooksul midagi ei muutunud, saatis ta 15. juunil linnale uue kirja. «Selle raja kasutus läks ikka väga aktiivseks. Ei saanud pesu kuivatada, ei saanud terrassil istuda, sest ei teadnud kunagi, millal jälle rajale tullakse,» lausus Remmel.

Paar päeva hiljem tuli Remmelile linna arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja asetäitja ja peainspektori Toivo Talvingu vastus, milles öeldi, et krossirada on rajatud ehitusloata ja linn on alustanud kinnistu omaniku suhtes menetlust ettekirjutuse tegemiseks.

Kiri linnapeale

«Me siis ootasime veel, aga mingit tulemust see ei andnud. Lõpuks olime sunnitud lin-napea poole pöörduma, sest see ei ole ju normaalne, et Pal-lase puiesteest mõni meeter eemal kihutavad 10–14aastased lapsed ilma kiivrita,» sõnas Remmel.

Kuu aega hiljem, 13. septembril saabus linnapea Urmas Kruuse vastus. Kirjas öeldi, et arhitektuuri ja ehituse osakond on teinud Ihaste tee 18 krundi omanikule Mare Ennistele ettekirjutuse, millega kohustati teda viivitamata tõkestama raja kasutamine krossirajana.

Linna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint ütles, et esialgu läks linn välja lammutamismenetluse peale, mis võttis kaua aega ja oli keeruline. «Me uurisime, mida seal saab lammutada ja mida mitte. Seal olid nii looduslikud kui ka tehiskünkad. Aga siis tuli naabritelt video, kus on selgelt näha sõitmine ja tolmutamine, ning me saime teha ettekirjutuse,» selgitas Aint, miks asi venis.

Ettekirjutus saadeti Mare Ennistele e-postiga ning Ainti sõnul tuleb seda täitma hakata kättesaamise hetkest. Mõneks päevaks oligi rajal vaikus, kuni 22. septembril läks Remmeli sõnul mürgel jälle lahti. «Olime sunnitud jälle sekkuma, aga need sõitjad ütlesid, et kuna keelavat märki ei ole, siis võib siin olla,» sõnas Remmel.

Vastakad väited

Krundi omanik Mare Enniste lausus, et tal on linna ettekirjutusega aega tegeleda 30 päeva ning see pole veel täis. «Ma tegelen sellega ja rohkem ei ütle ma teile mitte midagi,» sõnas ta ning väitis, et ei tea, kuidas ehitusloata krossirada tema krundile tekkis.

«Maa on minu oma, aga krossirada on kellegi omaalgatuslik tegevus, sest minu poole pole keegi pöördunud,» ütles Enniste.

Tartu Postimehele teadaolevalt tellis krossiraja selle kõrval elav Priit Raidvee, kes seda ka tunnistas. «Küsisin seda maaomaniku käest kasutada ja tean, kes raja tegi. Mu naine käib seal jooksmas ja mina sõidan rattaga. Mis te veel teada tahate?» ütles Raidvee ning väitis, et tal oli raja tegemiseks linna nõusolek.

«Ehitusluba mul polnud, aga käisin linnavalitsuses ja rääkisin, millised mu plaanid on. Nendega on konsulteeritud,» sõnas Raidvee ja lisas, et ei ehitanudki suurt midagi. «Lükkasin vaid kokku prügimäed, mida teiesugused linnakodanikud on sinna vedanud, ja ehitusluba linn mult ei soovinud.»

Tagasi üles