Enriko Talvistu: tuletõrje kesklinna ja rongidele GPSid külge

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Enriko Talvistu

FOTO: Pm

Inimkonna linnastunud poole üks vanimaid probleeme on olnud tiheda asuala hoidmine katastroofilistest loodusstiihiatest. Ei teagi, mis on hullem, kas maavärinad, üleujutused või ... tulekahjud. Igatahes viimaste vastu asutatud üksused olid olemas juba vanas Roomas ja ehk on linnadki seetõttu rohkem vee ääres kui veest eemal.

Tartus tegeldakse logistikaprobleemiga, missugune koht oleks tuletõrjele parim tänapäeva liikumisvahendeid ja tehnoloogiaid ning päästerahade efektiivsemat (loe: vähemat) kasutamist silmas pidades. Oleme ju sunnitud arvestama päästemeeskonna kohalejõudmisega, sest ka veekardinate olemasolu või vabatahtlikud ämbrikandjad eeldavad lõpuks ikkagi professionaalse meeskonna appi saabumist.

Enne viimast sõda asus Tartu tuletõrjemaja Vabaduse puiesteel, uue kaubamaja kõrval (hävis 1944).

Hiljem oli riiklik tuletõrje praeguses asukohas Aleksandri tänavas ning kaks suhteliselt uut, 1960ndail aastail ehitatud jaama Raua-Tehase nurgal ja praeguse politseimaja taga Riia tänava ääres. Viimased kaks loomulikult erastati ja müüdi maha ning alles jäi see kõige vaesem, väetim ja ebasobivamas kohas asetsev. Ehkki seda on seoses uue tehnika tulekuga kogu aeg sobivaks kohandatud, on see ikkagi mõttetu vare.

Tartu Postimehest võis lugeda, et uut maja poole tuletõrje jaoks kavandatakse Jaama tänava ja Kaunase puiestee ristmikule. Eks ta kata sealt paremini Emajõest põhja poole jäävat Tartumaad. Telefonikeskuse paiknemine ei huvita 21. sajandil vist kedagi, tähtis on see, kus asuvad vett vedavad ja pumpavad autod. Ja kassipoja puu otsast mahavõtmisega võiks ju samuti oodata.

Teine lugu on teisel pool Emajõge paikneva teise poolega komandost, mis peaks päästma ka Lõuna-Tartumaad või sellest kaugematki osa. Loogiline, et Emajõgi ja raudtee seavad reageerimiskiirusele piirid. Juhul, kui raudtee takistuseta ületamiseks on ainsana olemas suure liiklustakistusega Riia tänava raudteesild (nojah, muidugi ka Võru-Luhamaa maantee viadukt), peaks komando asuma Riia tänava ääres. Ei tahaks mõeldagi sellele, kuidas tuletõrje raiskaks kalleid minuteid kusagil tõkkepuu taga aeglase naftarongi möödumist oodates. Teisalt on seesama naftarong üks suurimaid päästeohte linna keskel.

Mõte sellest, et mõlemad komandod oleksid teine teisel pool jõge ja ka raudteed, jätab suurema osa Tartu keskmisest osast oma puitelamute rajoonidega ja tiheda linnalise asustusega justkui mängust välja.

Johtuvalt sellest ootaks seletusi päästeameti logistikult ja linnavõimult, miks ei võiks jõe paremkalda päästeamet asuda praeguse kiirabijaama (samuti päästeameti osa) kõrval. Logistiline kokkuhoid oleks justkui olemas. Ajalooliselt on kaks põhilist lõunapoolset suunda, Riia ja Võru maantee, just sellelt kohalt lahknenud ning ei muutu see iidsete maanteede suund ju lähemas tulevikuski.

Kahjuks ei käsitle Ekraani kino kõrval asuvat tühermaad ka uued linnakeskuse arengukavad, sest see jääb uuritavast alast lihtsalt välja. Ometi on tuletõrje asukoht ühe linna tähtsaimaid teemasid.

Samas mõistan kahtlusi: mis siis saab, kui Riia tänav on umbes ning raudteel kütuserongi tõttu tõkkepuud ees?

Sellest johtuvalt võiks jalad kõhu alt välja tõmmata e-Tartu. Selmet programmeerimisoskusi igasuguste mängude peale kulutada, võiks kavandada rongide GPS-paiknemist, mis sarnaselt kavaga näidata peatustes linnaliinibusside peatumisaegu võiks teavitada ka rongide saabumisest, tõkkepuude kinniolemise aegadest jms. Plaanid ja nende muutused seoses rongi liikumiskiiruse ja pikkusega on võimalik päästeametile teada anda, et see teaks, millisest kohast ja kuna raudteest kindlasti üle saab.

Sama rakendus võiks olla nähtav ka eraautode GPSis: kunas ja missugusele ülesõidule läheneda juhul, kui tõesti on kiire. See ei tähenda muidugi kihutamist, et jõuda kohale enne tõkkepuu langemist. Pole ju palju tahta infotehnoloogialt 21. sajandil?

Tagasi üles