Tänavu juulis Tartu vallast Vilussaare küla laudalakast leitud teise ilmasõja aegsed Wehrmachti dokumendid on rahvusarhiivis hoiustatud ja huvilistele kättesaadavad alates tuleva aasta kevadest.
Rahvusarhiiv hoiustas leitud Wehrmachti dokumendid
Tartu Postimees kirjutas Vilussaare küla Lepiku talu peremehe Priit Allase leiust 11. juulil. Tartu Ülikooli emeriitprofessori Herbert Lindmäe abiga õnnestus esialgsetest infokildudest kokku panna, et armeeüksuses, kellele dokumendid kuulusid, teenis palju austerlasi.
Riigiarhiiv teatas eile, et leitud dokumendipaki põhiosa moodustasid Wehrmachti armee 859. maakaitsepataljoni (Landesschützen Bataillon 859) paberid aastaist 1941–1943. Pataljon oli formeeritud vanemate aastakäikude meestest ning asutatud 1939. aasta mobilisatsiooni ajal 27. kaitseringkonnas Viinis.
Ometi ei saa pataljoni nimetada austerlaste üksuseks, sest teenistuslehtede järgi kuulus sinna ka Saksamaal ja Määrimaal sündinuid.
1941. aasta suvel oli pataljon 207. julgestusdiviisi koosseisus armeede grupis Nord, liikus läbi Eesti (Pärnu–Tallinn–Narva) ja asus seejärel Loode-Venemaal. 1944. aastal oli pataljon taas Eestis, kandis kaotusi Tartu rindel ja likvideeriti novembriks 1944.
Rahvusarhiivi kinnitusel ei moodusta leitud dokumendid terviklikku ülevaadet väeosa asjaajamisest, vaid koosnevad juhuslikest kildudest siit ja sealt. Terviklikumalt, kuid siiski ainult osaliselt on säilinud pataljoni päevaraamat 1942. aasta sõjategevuse kohta Loode-Venemaal.
Veel on dokumentide hulgas telefonogramme, sõjaväelaste teenistuslehti, aruandeid, topograafilised kaardid Loode-Venemaalt, positsiooniskitsid ja mitu trükist.
Eestit puudutavaid dokumente on tosinkond: pataljoni teenistusdokumendid Eestis viibimise ajast, näiteks päevakäsud augustist 1941, tabel pataljoni alluvussuhetega aastatest 1941 ja 1942 ning pataljoni kaotuste tabel samast ajast.
Otsesemalt on Eesti ajalooga seotud mõned dokumendid Eesti vabatahtlike kohta, kes astusid pataljoni koosseisu 1941. aasta augustis Pärnu omakaitsest.
Rahvusarhiivi teatel on kõik Vilussaarest leitud dokumendid huvilistele kättesaadavad alates 2013. aasta kevadest, sest vajavad enne arhiveerimist põhjalikku konserveerimist.