iDeal kampaania

Kliinikumi juht streigi ärajäämisesse ei usu

Mart Einasto

FOTO: Sille Annuk

Streigikorraldajate ja haiglate vahel sõlmitud minimaalse töömahu tagamise kokkulepe, millele nüüdseks on Tallinnas alla kirjutatud, suuremaid uudiseid patsientidele ei toonud.

Sama kinnitas ka Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto.

Nagu juba varem teatatud, töötab 1. oktoobril algava meditsiinitöötajate streigi päevadel kliinikumis oma tavapärasel viisil erakorralise meditsiini osakond. Ka ei jää vastuvõtud ära lastekliinikus, hemato­loo­gia- ja onkoloogiakliinikus, samuti rasedate vastuvõtud naistekliinikus.

Küll aga jäävad streigi tõttu ära kõik teised, esmased ambulatoorsed eriarsti vastuvõtud.

Täpne töökorraldus

Mart Einasto sõnul ootavad kliinikumi juhid just praegu oma kliinikutelt streigiaegset täpset töökorraldust.

«Usun, et reedeses lehes võime seda üksikasjalikult jagada,» lubas ta. «Ka oleme otsustanud, et teenindame ära kõik perearstide poolt eriarstile suunatud cito-patsiendid (kiired, eelisjärjekorra patsiendid – toim).»

Mis kliinikumi tasulistesse vastuvõttudesse puutub, siis jäävad need Einasto sõnul ära samal põhimõttel. Ta lisas, et oleks ju naeruväärne, kui streikiv arst ütleks, et siis, kui patsient maksab, ta ei streigi.

Mida arstid siis streigi ajal teevad?

«Streikiv arst ambulatoorse vastuvõtu ajal tööd ei tee ja selle aja eest ta palka ei saa,» selgitas Einasto. «Streigi mõte ei ole ka see, et arst teeks samal ajal mingit teistsugust tööd. Küll aga on arstid ja õed olnud nõus, et registratuurides ja teistes kohtades, kuhu patsiente võib tulla, jagavad nad selgitusi.»

Mis puutub erakorralise meditsiini osakonna eeldatavasti suuremasse töökoormusesse, siis saadetakse Einasto sõnul sinna vajaduse korral inimesi appi.

Küsimusele, kas streik võib viimasel hetkel ära jääda, vastas Einasto, et ministri ja haigekassaga läbirääkimised käivad ju kogu aeg ning kõiki võimalusi kombatakse.

«Kui lubadustes mingeid olulisi muutusi ei tule, siis ei jää,» ütles ta. «Seda, et streigikorraldajad hakkaksid viimasel hetkel kõhklema, et ärme ikka teeme seda streiki, ma ei usu.»

Miski võib jääda märkamata

Selle peale, mida võiks 1. ok­toobril algava streigi korral kõige rohkem karta, sõnas Einasto, et kõikide hirm on, et äkki jääb mõni tõsise terviseveaga patsient siiski nelja silma vahele ning ta saab streigi tõttu raske tervisekahjustuse.

«Seda ei tohiks küll juhtuda, kuna kõik vältimatud erakorralised situatsioonid peavad lahenduse saama. Aga mure, et äkki mõnda raskes seisundis inimest ei märgata, jääb ikka,» ütles Einasto.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles