/nginx/o/2012/09/25/1340004t1h5b82.jpg)
Võllamäeks või ka Kaagimäeks kutsutud koht Tartus Narva maantee ääres on nime saanud keskajal seal asunud hukkamispaiga järgi. Kaitse alla on võetud kunstlikult kuhjatud kõrgendik, mida kuni viimase ajani on peetud võlla aluseks, kuid tänavusuvised uuringud panid arheoloogid kahtlema.
Lugu oli tundunud nii veekindel, et ilma proovikaeva-miseta julgesid siinsed arheoloogid kaasa kutsuda ka Rootsi kolleegi. Kõik märgid tõotasid, et maapinnast leitakse midagi sama vägevat kui Tallinnas Liivalaia tänavas 1994. aastal lahti kaevatud hukkamispaiga vundament. Seal, praeguse Swedbanki peamaja kohal oli vägivallamärkidega luustikke nii vundamendi ümber kui sees.
Samasuguseid luustikke ja hukkamispaiga vundamenti mindi otsima Tartus, kuid nagu arheoloog Martin Malve ütles, mitte midagi sellist ei leitud.
Selle kunstliku kõrgendiku nõlvadel on varem olnud peenramaad ja kohalikud on leidnud juurikate vahelt rohkelt inimluid. Neid leiti ka nüüd väljakaevamistel, kuid vägivaldse surma, näiteks raiumise jälgi polnud ühelgi.
Pildi ajas veelgi segasemaks asjaolu, et luustikud olid segamini tellisepuru ja mördiga, mis ilmselgelt olid sinna kusagilt mujalt veetud.
«Kui seal oleks midagi lammutatud ja laiali lükatud, oleks pidanud mingid vundamendijäänused ometigi olema, aga ei olnud,» ütles Malve. «Ilmselt oli luustike ja ehitusprügiga segatud pinnas kokku veetud ja kuhjatud tuuliku aluseks.»
Võllamäe jutt ei ole siiski tuulest võetud. Et võllas oli kusagil selles paigas, on näha näiteks 17. sajandi kaardilt. Müüritud võllast 1558. aastal on juttu ka Renneri kroonikas.
Malve osutab koduloolase Uno Hermanni andmetele, mille järgi võllas on 1681. aasta Tartu linnaplaanil ja 1695. aasta Liivimaa teedekaardil. Pealegi on andmeid, et 1704. aastal rajasid Tartut piiravad Vene väed oma patarei aluse võllamäele, et sealt linna pihta tulistada. Raematerjalidest on Hermann leidnud teavet võlla likvideerimise kohta 1747. aastal.
Seega oli küllaldaselt alust, et Tartu arheoloogiamälestiste registrisse kanda ka võllamägi.
«Madal tasase platooga mäeke, millel ümbruse elanikud kasvatasid varem köögivilja. Peenarde kaevamisel on avastatud inimluid ja kolpasid. Mäe Jänese tänava poolse nõlva sisse on ehitatud kelder. Muinsuskaitseameti ettekirjutusega on Kaagimäe kasutamine põllumajanduslikel eesmärkidel keelatud,» on lugeda.
Malve nentis, et selle suve kaevamiste järel ei saa väita, et selles paigas keskajal hukkamispaika ei olnud. Kindlalt saab väita üksnes, et arheoloogid ei leidnud sellest kohast tõendeid hukkamispaigast.
Võib ka olla, et võllakohaks on peetud valet kõrgendikku – vanad kaardid ei ole väga täpsed.
«See, mis praegu kaitse all on olnud, mina küll ei julge öelda, et see oli hukkamispaik. Kindlasti saab väita, et sellel kohal oli 18.-19. sajandil tuulik, millega muide on seotud Tuule tänava nimi,» ütles Malve.
Teadmine seegi, aga tühjade kätega arheoloogid ikkagi ei jäänud. Leiti kaks 13.-14. sajandist pärit sõlge, neist üks on erakordne sellel oleva teksti poolest. Sõled leiti varem segamini pööratud pinnasekihist, samalt sügavuselt nõukogudeaegsete pioneerimärkidega.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)