Sõnaraamat ehitas silla kolme keele vahele

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso jagas «Liivi-eesti-läti sõnaraamatu» esitlusel autogramme.
Emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso jagas «Liivi-eesti-läti sõnaraamatu» esitlusel autogramme. Foto: Sille Annuk

Liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane Valts Ernštreits (38) ei olnud veel sündinud, kui eesti keeleteadlane Tiit-Rein Viitso (74) juba kogus liivikeelset materjali. Nende kahe koostöö sai nüüd kaante vahele.

Emeriitprofessor Viitso rääkis «Liivi-eesti-läti sõnaraamatu» esitlusel Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele raamatukogus tänulikult mitmetest liivlastest, lätlastest, eestlastest ja muude rahvaste esindajatest.

Neid meenutab professor Tiit-Rein Viitso ka 415-leheküljelise haruldase teose eessõnas.

 Sealjuures nimetab ta doktorikraadiga Valts Ernštreitsi abi käsikirja viimistlemisel ja vormimisel väga suureks. Nii ongi tiitellehel autoriteks märgitud nende kahe nimi.

Liivi, eesti ja läti keelt sillana ühendava sõnaraamatu kaalukust ja unikaalsust arvestades on oma eessõna sellesse teosesse andnud kaks riigipead, Toomas Hendrik Ilves ja Andris Bērziņš.

«Sõnaraamat toob tänapäeva Eesti ja Läti teineteisele veelgi lähemale ning aitab meil näha neid tihedaid seoseid, kuidas oleme liivlaste kaudu omavahel seotud,» kirjutab Eesti president.

«Mul on hea meel, et seda ainulaadset sõnaraamatut saab praktiliselt kasutada iga huviline, kes soovib omandada üht Läti rikkustest – liivi keelt,» kirjutab Läti president.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles