Laborite vindunud ehitus lõpeb mõne nädala pärast

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Paavo Kaimre (esiplaanil) ja instituudi arendusspetsialist Linnar Pärn näitasid eile, kui kaugele on jõudnud kolme basseiniga hüdraulikalabori ehitus. Foto: Sille Annuk

Eesti Maaülikooli Kreutzwaldi 56 laborihoone, mis pidanuks saama õppejõudude ja tudengite käsutusse juba 2011. aasta sügissemestriks, peaks firmaga Eviko sõlmitud lepingu järgi valmima oktoobri lõpuks.

Metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Paavo Kaimre sai esialgu nimetada kolme peatselt tööle hakkavat laborit: ehituskonstruktsioonide labor, hüdraulikalabor ning puidutöötluslabor. Arv on tinglik, sest puidutöötluses on mõttes arendada lisaks väiksemaid õppelaboreid, selgitas Kaimre.

Ehituskonstruktsioonide labor tuleb Eestis ainulaadne selle poolest, et lubab proovida tervelt 12 meetri pikkuste betoontalade vastupidavust deformeerimisele.

Vanad laborid – puidutöötlus-, ehituskonstruktsioonide ning hüdraulikalabor – paiknevad seni Kreutzwaldi 5 metsamajas. Kaimre sõnul tuuakse muist katseseadmeid sealt Kreutzwaldi 56 majja üle, muist mitte. «Tinglikult võib öelda, et olemas on pool laborite sisseseadet, ülejäänu ostmiseks tuleb veel raha taotleda,» sõnas ta.

Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi 2000-ruutmeetrise laborimaja remont ja ümberehitus takerdus juba 2010. aasta sügisel, kui Arco Ehituse, Wolmreks Ehituse ja Kristiine Ehituse konsortsiumist sattusid kaks viimast kriminaaluurimise alla.

Sama aasta detsembris võttis Arco Ehitus lepingu täitmise kohustuse enda õlule. 2011. aasta suvel teatas firma, et ehituse jooksul keskmiselt enam kui kolmandiku võrra tõusnud hinnad ei võimalda kokkulepitud kulutustega mäele saada. Ettevõte ütles lepingu üles, sest nägi saavat ligi 450 000-eurost kahju. Ehitusrahast, 1,77 miljonist eurost, oli kulutatud ligi 700 000 eurot.

Ehituse eelarvesse jäi järele 1,1 miljonit eurot väljamaksmata raha. Kaitsmaks poolelijäänud maja ilma, varaste ja vandaalide eest seni, kuni riigihankega leitaks uus ehitaja, korraldas ülikool konserveerimistööde peale läbirääkimistega riigihanke. Pakkumust küsiti neljalt firmalt, selle tegid vaid Eviko ning Rand ja Tuul­berg. Soodsamaks osutus Eviko oma.

«Eelarve efektiivsemaks jälgimiseks otsustati hoone lõpuni ehitada etappide kaupa,» selgitas maaülikooli haldusdirektor Kalju Koha. «Pärast konserveerimist korraldati eraldi riigihanked fassaaditööde, küttetööde ja avariiventilatsiooni väljaehitamiseks, seejärel ehitustööde lõpetamiseks.»

Töid on teinud Eviko ja Skanska EMV. Majaümbruse sillutisi uuendab Lemmin­käi­nen Eesti. Kalju Koha sedastas, et ehitusfirmade huvi jätkutööde vastu osutus leigeks. «Eeldatavasti oli üheks teguriks ka riigi käivitatud mastaapne CO2-programm,» arvas Koha.

Kui suureks kujuneb laborihoone lõplik hind ning kui palju see ületab algset 1,77-miljonilist eelarvet, Koha ei avaldanud. «Kui hoone lõplikult valmis, see tähendab vastu võetud, saab ka kulunud raha kohta täpsema info anda,» kostis ta.