Ohhoo, milline vaade ja milline hais!

Need Tartu Veevärgi reoveepuhasti uhked suured tünnid on mahutid. Neli meetrit sügavasse 40-meetrise läbimõõduga mahutisse mahub 5000 kuupmeetrit reovett. Vasakul paistavad kompostiaunad, millesse iga päev lisandub oma seitse tonni tulevast põllurammu. Foto: Sille Annuk

Ah et telekapult on läinud ning prillidest ei maksa rääkidagi?! Jah, mõned väiksed ja suuredki asjad kaovad vahel kui tina tuhka. Mõni neist ujub välja täiesti ootamatus kohas – reoveepuhastis, kus kuuleb ja näeb nii mõndagi.

«Eks siia tuleb igasugust kraami,» muheleb ASi Tartu Veevärk reoveepuhasti juhataja Hillar Toomiste ettevõtte dispetšipunkti akna all seisatades ja nagu möödaminnes oma valdustele pilku heites.

On, mida vaadata: kauguses paistab võsaviiru taga jonksuline Emajõgi. Otse nina all on reoveepuhasti võimsad mahutid, kus loksub, kohiseb ja ka mäsleb kõik see rammusa haisuga vedel ja paks, mille tartlased tööl ja kodus tekitavad.

Miks on neid suuri tünne-mahuteid nii palju, miks mõni neist haiseb ja mõni mitte ning üldse – kuidas ikka saab haisva solgi puhtaks? Parem üks kord näha kui üheksa korda rääkida, arvab Hillar Toomiste ja pakub välja väikse ekskursiooni.

Bakteritel tööd jätkub

Suurem osa, 75 protsenti Tartu reoveest voolab tunnelkollektorit pidi esmalt Turu tänava ääres asuvasse reoveepuhasti peapumbajaama, millest kolm korrust ehk ligi kümme meetrit on maa peal ja 24 meetrit maa all.

Ülejäänud 25 protsenti reoveest tuleb Tammelinnast ning FI ja Ropka linnajaost reoveepuhasti külje alla pumplasse.

Pumplast lüüakse reovesi vängelt haisvasse mehaanilisse puhastisse, mille restidele jääb peale kempsupaberi igasuguseid sündsaid ja ebasündsaid asju. Sealt liigub reovesi liivaseparaatorisse, V-kujulistesse basseinidesse, kus spiraalselt liikuv vesi loksutab välja kanalisatsiooni kandunud liiva.

Ja ongi aeg liikuda edasi vänge haisuga eelsetiti juurde. Sellesse 4 meetrit sügavasse 40-meetrise läbimõõduga mahutisse läheb 5000 kuupmeetrit reovett. Ööpäevas jõuab Tartu reoveepuhastisse neli sellist tünnitäit, 20 000 – 22 000 kuupmeetrit reovett. Suurte sadude ajal on reovee hulk olnud ka kolm korda suurem.

Eelsetitist voolab reovesi pehmema haisuga mahutisse, kus solki puhastavad aktiivmudas elavad bakterid. Oma jao võtavad sealt ka rasva noolivad kajakad ja varesed.

«Siin on tarvis välja võtta liigne lämmastik ja fosfor, mis kasvataksid veekogud kinni,» selgitab Toomiste. Aktiivmudas elab ligi 400 liiki baktereid ja tööd neid jätkub: puhastisse tulevas reoveeliitris on 10–16 milligrammi fosforit ja 50–60 milligrammi lämmastikku. Emajõkke jõudva vee liitris võib olla fosforit vaid milligramm ja lämmastikkku mitte rohkem kui 10 milligrammi.

Tuleval aastal lähevad normid karmimaks, puhastatud reovees võib siis olla vaid 0,5 milligrammi fosforit. Selle saavutamiseks paigaldatakse väikseid baktereid välja sõeluv riidefilter.

Oma Bermuda kolmnurk

Bioloogilise puhastamise ajal lennutavad bakterid lämmastiku õhku, fosfor settib aktiivmudasse, mida lõpuks rändab aunadesse põllurammuks laagerduma.

Omaette kõhe vaatepilt on kaks aerotanki, kus käib bioloogilise puhastuse teine osa.  Nende mahutite sisu vahutab ja mäsleb, seda tekitab sinna pumbatav õhk. Viimast vajavad oma eluks ja tööks reovett puhastavad bakterid.

«See on meie Bermuda kolmnurk,» märgib Hillar Toomiste. «Siia pumbatav õhk muudab vee tiheduse nii väikseks, et isegi part upub ära.»

Aerotankist kulgeb juba päris puhas vesi viimasesse mahutisse, järelsetitisse. Selle sisu on klaar ja haisust pole jälgegi. Vulisedes voolab puhastatud reovesi sellest suurest tünnist mõõdusõlme, edasi kaskaadile ja siis Emajõkke.

Ekskursioon reoveepuhastis kestab umbes poolteist tundi. Tartlaste tekitatud ööpäevase reovee puhastamiseks kulub aga tunduvalt kauem aega ehk ööpäev.

Mida kõike küll leidub meie paksus ja vedelas

• Reoveepuhastisse jõudnud solgist on välja tulnud kempsupuhastusharju, telekapulte, dokumente, pangakaarte, prille ja tühje rahakotte. Rahakotid on tühjad ilmselt sellepärast, et varastel on neid mugav visata kanalisatsiooni.

• Inimesed ei taipa oma kadunud asju reoveepuhastist küsida. Pealegi on asjade leidmine seal pigem erand kui reegel: dokumendid ja pangakaardid võivad teadmata ajaks takerduda kanalisatsioonitorusse ning kui need jõuavadki reoveepuhastisse, leitakse neid juhuslikult, sest mehaanilisest puhastist tulev kraam hakitakse pudiks.

• Solk on reoveepuhastisse kandnud kanalisatsioonikaevu visatud laste jalgrattaid ja poolikuid lapsevankreid.

• Suurim leid on 1,5 sentimeetri paksu-ne veekindel vineeritahvel mõõtudega 1 x 0,7 meetrit. Mehaanilise puhasti võre ei pidanud sellele leiule vastu.

• Aastaid tagasi kevadise üleujutuse ajal jõudis reoveepuhastisse kobras. Loom oli küll retkest uimane, aga täitsa elus.

• Kunagi olevat tulnud sinna ka haug. Pardid on üsna argised läbitriivijad.

• Õudseid kriminaalseid leide ehk inimese käsi-jalgu-päid pole õnneks olnud.

• Mullu oli Tartu linnas maa all 320 km veetorusid, 76 km sademeveekanalisatsiooni torusid ja 350 km kanalisatsioonitorusid. Lisaks on Tartu Veevärgi teeninduspiirkonnaks linnast väljas Luunja, Ülenurme, Tõrvandi ja Kõrveküla, mis lisavad 400 km veetorusid, 500 km kanalisatsioonitorusid ja 100 km sajuveekanalisatsiooni torusid.

• Tartu kanalisatsioonitorudes rotid elada ja inimesed kõndida ei saa, nad ei mahu sinna. Aga reovett koondavas tunnelkollektoris võib küll inimene kõndida, sest tunnelkollektori läbimõõt on 1,4–2,3 meetrit.

Allikas: ASi Tartu Veevärk reoveepuhasti juhataja Hillar Toomiste