Klaassen vahetab betooni inimeste vastu

Eesti Maaülikooli rektorikandidaat ning valitsev rektor Mait Klaassen tutvustas reedel oma nägemust kõrgkooli järgnevast viiest aastast. Foto: Margus Ansu

Reedel, 28. septembril ainsa kandidaadina taas Eesti Maaülikooli rektoriks pürgiv Mait Klaassen lubab takistada tudengkonna kokkukuivamist ning meelitada ülikooli palju rohkem välisõppejõude.

Alar Karis loobus uuesti Tartu Ülikooli rektoriks kandideerimast, kartes lõpetada ideedest tühjaks pigistatuna. Teie kandideerite uuesti, järelikult teil ideid on.

On.

Aga teistel ei paista olevat. Miks teil pole konkurente?

Oleks ju vahva ja ilus mõelda, et ju ma olen siis kõike seni nii hästi teinud. Aga ma näiks ikka väga rumala inimesena, kui ma nii mõtleks.

Konkurentide puudus tuleb ehk sellest, et meid ootab ees suhteliselt keeruline aeg. Huvitav, aga pingeline.

Raskem kui eelmised viis aastat?

Kindlasti. Kõik Eesti ülikoolid peavad seoses kõrgharidusreformiga end väga selgelt piiritlema ja võtma teatud sektorites vastutuse selle eest, mis riigis hakkab juhtuma.

Kas tuleb loobuda sarnaste erialade õpetamisest mitmes ülikoolis ja iga ülikool peab endale selgeks tegema, millistel aladel on ta tugevaim?

Päris selgelt on tarvis ka end kontsentreerida, sest meie lõpetajailt oodatakse kindlates valdkondades sügavamaid teadmisi, aga see ei tähenda, et paneme kolmandiku õppekavadest kinni. Jah, osa tuleb ehk kinni panna, aga avada ka uusi.

Vaevalt te ütlete, millise eriala võiks maaülikoolis kinni panna, aga ehk ütlete, millise eriala võiks juurde luua?

Ma ei tahaks enne teatud päeva neid välja öelda, aga tundub, et ületoodang on keskkonnaerialadel. Neid on ülikoolides palju. Siin peab toimuma pildi selginemine – kes on kes, mida ta oskab ja kus teda saab rakendada.

Ma ei tea, kas see on hea näide, aga väidetavasti erinevad loodusvarade kasutamise ja kaitse ning taastuvenergia ressursside eriala maaülikoolis ainult mõne aine võrra – riik tellib justkui kaht eriala, aga saab sisuliselt üht.

Spetsialistid tulevad siiski erinevad, aga üle tuleb vaadata kõik õppekavad.

Ülikoolide endi sees on probleem, et instituudid ei arenda oma erialasid koostöös, vaid eraldi. Õppekavu tuleb konsolideerida.

Mis puudutab taastuvenergiat, siis see muutub lähitulevikus pigem üha olulisemaks. Alakoolitamist siin ehk pole, aga alauurimist ja alaarendamist küll. Põlevkivienergeetika jääb küll veel paljudeks aastateks, aga me peame leidma sinna kõrvale ka muud. Ja see muu pole ainult tuul.

Näiteks Põlva ja Võru mehed mõtlevad juba iseseisvast energeetilisest piirkonnast.

Teie kandidatuuri seadsid üles maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, tehnikainstituut ning üliõpilasesindus. Toetust avaldas metsandus- ja maaehitusinstituut. 1978. aastal lõpetasite ise EPA veterinaariateaduskonna. Kas teil on veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiga mingi kana kitkuda, et neid esitajate nimekirjas pole?

Veterinaarmeditsiin on kallis eriala ja selle rahastamisega on olnud probleem läbi aastate. Minu ülesanne on jälgida eelarvet ja instituutide küsitud summasid kokku pigistada. Loomulikult ei tekita see armastust.

Aga minu poolt pole mingit kana kitkuda, lähengi just instituudi inimestega kohtuma. Armastan loomaarste siiamaani.

Kui kõva selgitustööd te poliitikute hulgas teete, et saada juurde see miljon, mida veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut järgmise aasta riigieelarvest juurde loodab?

Seda teemat oleme arutanud riigikogu maaelukomisjoniga, alles paar nädalat tagasi istusime samal teemal koos põllumajandusministriga ning haridus- ja teadusministriga. Lootust raha juurde saada on, aga kui palju, ei tea.

Üks, mis olukorda päästab, on veterinaarmeditsiinis ingliskeelse õppe avamine. Mõneti on see küll pealesunnitud samm, aga kui vaatame Ungari kogemust, on ingliskeelse õppe avamine end õigustanud.

Veterinaarkool asutati Tartus juba 19. sajandi keskel. Kui loomaarstiteadus peaks maaülikoolis hääbuma, oleks nagu pool ülikoolist läinud?

Nii ongi. Aga veterinaaria õpetamine ja veterinaarteaduse tegemine pole ainult koera vaktsineerimine või lehma ravimine, vaid julgeoleku, eelkõige toidujulgeoleku küsimus. Just veterinaararstid on need, kes kontrollivad järelevalveasutustes töötades toiduainete ohutust.

Nemad valvavad, et me kõik ilusti elus püsiksime.

Kui gümnaasiumilõpetajaid, keda ülikoolid saavad meelitada, jääb järjest vähemaks, kas ülikoolide silmis lähevad hinda 30–40-aastased, kes pole varem ülikoolides löögile pääsenud või taibanud, et kõrgharidus on neile vajalik?

Ikka. Ilmselgelt peame oma turundusstrateegias panustama õppurite kontingendi säilitamisele. Aga meie vastu töötab üks imelik protsess: pole nagu populaarne see põllumajandus. Samas viitavad kõik protsessid maailmas sellele, et toidu kvaliteet ja selle kättesaadavus on lähiaastakümnete teravaimad probleemid.

Maaülikool teatas hiljuti, et läbis esimese Eesti ülikoolina institutsionaalse akrediteerimise. Aga kõrghariduse kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu polnud rahul teie rahvusvahelise suhtlusega ning inglise keele vähese kasutamisega õppetöös.

Lähiaastate üks eesmärk peab olema võimalikult suure arvu välisõppejõudude juurdetoomine.

Kas lühemaks või pikemaks ajaks, aga nende arv peab kasvama mitu korda.

Kohe aitab sellele kaasa veterinaarmeditsiini ingliskeelseks minek. See annab meile võimaluse kasutada Soome, Rootsi, Taani õppejõude – keda iganes.

Kui meie inimesed on võimelised samuti inglise keeles õpetama ja ka õppima, saavad nad sellest täiskasu.

Oma 176 välisüliõpilasega, keda on kõigilt mandreilt peale Põhja-Ameerika, oleme praegu tubli harju keskmine. Aga ingliskeelseid õppekavu on meil praegu vähe, see on puudus ja piiraja.

Kas lähiaastail on mõeldav ka mõne venekeelse õppekava avamine?

Kui, siis välistudengitele. Ei tahaks minna seda teed, et hakkame looma enda sees venekeelset kolledžit.

Aga ma arvan, et praeguse rahastamismudeli juures pole venekeelne õpe meile jõukohane.

Tähtvere väli on viimastel aastatel olnud kui suur ehitustanner. Kas nüüd hakkab ülikool valmis saama?

Rektor, kes ütleks, et ülikool on valmis, peaks kohe lahkuma.

Aga koerast hakkate üle saama?

Koerast oleme üle saanud. Siin Tähtvere väljal võib tulevikus tulla mõni väike manööver, võibolla tuleb ka vanu hooneid renoveerida, aga selle aasta hilissügisest või pigem 1. jaanuarist on kõik instituudid siin koos.

Tõnissoni majja Eerikale jääb ainult mahekeskus. Viljandi maanteed edasi on siis Märja laut ja Rõhu katsebaas, kaugemal limnoloogiajaam ning lõpuks Polli aiandusuuringute keskus. Ainult Järvselja jääb teise suunda.

Maaülikoolil õnnestus hiljuti müüa Pärnumaal asuv Piistaoja katsetalu, mille alghind oli 2,2 miljonit eurot. Kui palju ülikool müügiga teenis?

Küsisime õiglast hinda ja selle me ka saime.

Seega müüsite alghinnaga?

Jah, aga polnud ka teist pakkujat. Minu rõõm on, et talu läks eesti tootjate, Selja osaühingu kätte.

Otsisin, aga ei leinud – kas endine bioloogiainstituudi hoone, nn Harku häärber on õnnestunud ülikoolil maha müüa?

Ei, Harku on passiivses müügis. Kui huvilisi tekib, siis hakkame vaatama.

Usina ehitamisega on viimastel aastatel maaülikoolil küllap priske laenukoorem kogunenud?

Laenujääk oli 1. jaanuari seisuga 8,6 miljonit eurot. Koorem on küllaltki suur, aga majandatav.

Ja tänavune eelarve on ...

Maaülikooli eelarve koos kapitalieelarvega on tänavu 36,7 miljonit.

Päris kõri kinni laenatud pole?

Ei ole.

Aga lisaks laenata ka enam ei taha?

Ei taha. Kui ma kuulen sõna betoon, siis minu tervis sellest paremaks ei lähe. Betoon on mure siis, kui teda valatakse, aga pärast on tarvis teda käigus hoida ja remontida. Järgmised viis aastat tahaks küll keskendada tähelepanu inimestele.

Kui teid tagasi valitakse, kas teie rektoraat jääb tõenäoliselt samaks või ei? Kas vastab tõele, et maaülikooli teadusprorektor Anne Luik on vihjanud lahkumissoovile?

Rektoraadi koosseisu otsustame koos instituutide juhtidega.

Anne Luik tahab minna rahulikuma elu peale, sest prorektoriamet on sama hull või veel hullem kui rektori oma.

Tulevase teadusprorektori elu järgmisel perioodil on võibolla veidi lihtsam kui eelkäijal, aga õppeprorektoril mitte.

Teadust on hakatud viimasel viiel aastal maaülikoolis roh­kem tegema, aga kas selle mahuga võib rahul olla?

Ikka veel ei. Küll võin öelda, et oleme võtnud teiste ülikoolidega võrreldes selge positsiooni, meie teadus on arvestatav. Eesti Maaülikoolis töötab tsiteerituim eestlasest teadlane, tippkeskuse ENVIRON juhataja Ülo Niinemets.

Seda taset, mille oleme saavutanud, pole me seni aga piisavalt reklaaminud.

Hiljuti palkas maaülikool endale turundusspetsialisti.

Et rahvas tuleks maaülikooli õppima ja teadust tegema üle maailma, peab ülikooli nähtavaks tegema.

Kui Ragn-Sells hakkas kavandama Klaasi tänavasse maaülikooli endise peahoone naabrusse teisele poole raudteed jäätmete sortimise jaama, ütlesite selle kohta halvasti. Üsna hiljuti on Sangla Turvas hakanud rääkima plaanist rajada samasse tööstusparki turbaküttel koostootmisjaam. Kuidas te neile arenguile vaatate?

Kui jäätmete ümberlaadimisjaam oleks tulnud ilma viilhallita, olnuks see tõsine probleem. Samasuguses jaamas Tallinnas Suur-Sõjamäel lendasid kajakad ja kilekotid nii, et ei saanud aru, kumb on kumb. Kui käitlus on kinnine, pole see probleem.

Samamoodi on koostootmisjaamaga. Kui turbaga kütmine oleks probleem, oleks ju kogu Annelinn praegu tagajalgadel. Probleem on hoopis muus: kas turbaga kütmine üldse, kas raba avamine on õige, sest me vabastame CO2na süsiniku, mis on ladestunud rabades 6000 aastat või kauem.

Pigem tuleks mõelda neile kütustele, mis kiiresti taastuvad, näiteks võsa.

Rektor ja tema valimine

• Mait Klaassen (57) lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariateaduskonna 1978. aastal. 1989-1990 oli ta teadur Helsingi veterinaariaülikoolis.

• 1990. aastal sai Klaassenist Eesti Põllumajandusülikooli veterinaaria õppetooli juhataja. 1993–1996 oli ta sama ülikooli rektor.

• Uuesti valiti Klaassen rektoriks, nüüd juba Eesti Maaülikooli rektoriks, 2007. aasta sügisel.

• Tänavu 5. septembriks registreeris maaülikooli valimiskogu Mait Klaasseni ainsa rektorikandidaadina. Valimispäev on 28. september.

• Valimiskogusse kuuluvad maaülikooli nõukogu liikmed, akadeemiliste struktuuriüksuste nõukogude liikmed, korralised professorid, dotsendid, juhtivteadurid, vanemteadurid ning üliõpilasesinduse valitud üliõpilaste esindajad.

Allikad: maaülikool, Vikipeedia