Unustuse jõe ääres valmis puhkepaik

Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja Kristjan Luhamets (vasakul) ja õpetaja Joel Luhamets panid eile hommikul kiriku keldris krüpti esimesed viis urni. Foto: Margus Ansu

Pauluse kirik oli eile hommikul rahvast tulvil, piduliku jumalateenistuse pidas seal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder. Pärast teenistust pühitses peapiiskop keldris kolumbaariumi ja krüpti.

«Olgu see lahkunute puhkepaik,» ütles peapiiskop Andres Põder hämaras kolumbaariumis, kus rahuliku meeleolu tekitab mustas sängis vaikselt voolav unustuste jõgi, mille veeres on betoonist istepingid.

Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets ja abiõpetaja Kristjan Luhamets asetasid kolumbaariumi esimesed viis urni, mis seni olid kirikus hoiul. Oma viimses puhkepaigas on nüüd Maara Veinberga, Joonas Kepler, Karl Kivastik, August Born ja Tea Otsason.

Kolumbaariumis on unustuste jõe vastas seinas tuhaurnide jaoks 250 boksi, igasse boksi mahub kuni seitse urni. Seega võivad urniboksid olla matusepaigaks 1750 inimesele. Ühe boksi aastane rent on praegu 35 eurot.

Ristirahva koht

Lisaks boksidele on kolumbaariumis avatud puisteala, kuhu maetakse tuhastatud põrm ilma urnita. Sinna mahub kuni 15 000 lahkunu tuhk. Avatud puistealas pärast ühekordset matmise tasu rohkem renti ei küsita.

«Kiriku alla kolumbaariumisse tohib matta kõiki kristlikult ristitud inimesi, kes on viimsele teele saadetud kiriklikult,» ütles Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets.

Kolumbaariumi naabruses valminud krüptis on 95 kohta. Kui kiriku saal peagi remonti läheb, hakkab kogudus oma teenistusi pidama krüptis.

Keldrikorrusele krüpti, kolumbaariumi, abiruumide ja trepikoja ehitamiseks kulus töid teinud Nordecon ASil veidi enam kui 1,3 miljonit eurot, ütles kiriku taastamisega tegeleva sihtasutuse Tartu Pauluse Kirik juhataja asetäitja Helen Jors. Lõviosa sellest rahast

tuli kultuuriministeeriumilt, 158 912 euroga toetas tööd Tartu linn ja 138 499 eurot panustas Tartu Pauluse kogudus.

Kiriku taastamistööde projekteerimist alustati 2006. aastal. «Kõige suurem töö on siin veel ees,» ütles eilsel pidulikul jumalateenistusel ning kolumbaariumi ja krüpti pühitsemisel käinud Nordeconi projektijuht Peeter Voovere, kes kiriku keldris tunneb iga kivi.

Suurim töö on ees

Suurim töö on saali ja ülejäänud hoone taastamine, milleks korraldatud riigihankele laekus kolm pakkumist. Kiriku taastamise on valmis lõpetama Ehitusfirma Rand ja Tuulberg (kaaspakkuja Tartu Ehitus), AS Merko Infra (kaaspakkuja Mer­­ko Ehitus Eesti) ja Nordecon AS.

Kiriku taastamise lõpetamiseks on eraldanud ligi 3,2 miljonit eurot eurotoetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Helen Jorsi sõnul loodab sihtasutus parima pakkuja välja kuulutada oktoobris ja kohe pärast seda võiks töö pihta hakata.