Streik toob patsiendile segased ajad

Tartu Ülikooli Kliinikum.

FOTO: Kristjan Teedema

Seni ei ole selget ega lühikest vastust küsimusele, kuidas korraldatakse TÜ Kliinikumis nende patsientide vastuvõtt, kes tööseisaku tõttu vastu võtmata jäävad.

Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ütleb, et streikijad on deklareerinud seda, et patsientidele antakse kindlasti vältimatut arstiabi, et töötavad erakorralise meditsiini ja intensiivraviosakond. Ning et ka mitmete erialade (hema­toloo­gia-onkoloogia, pediaatria) arstid on lubanud, et nad vastuvõtte ei katkesta.

Ära jäävad vaid esmased plaanilised vastuvõtud.

Kõik arstid ei streigi

Kõige olulisem on Einasto sõnul patsiendil teada, kas arst, kelle juurde ta on end oktoobri algul vastuvõtule registreerinud, üldse streigib või mitte.

Ei ole välistatud, et viimasel hetkel võib keegi teha mõne teistmoodi otsuse. Seda kõike ei ole aga inimesel mõtet uurima hakata mitte enne järgmise nädala teist poolt, kui olukord on selgem.

Mart Einasto sõnul on haiglate juhid ja streikima hakkajad arutanud sedagi, et arstid püüavad vaadata kõik oma streigipäevade patsiendid üle ja neile ka ise teada anda, kas on mõtet kohale tulla või mitte.

«Kindlasti me kõiki patsiente kätte ei saa, kindlasti on segadust palju ja kindlasti inimesed pahandavad,» rääkis Ei­nasto. «Aga nii nagu mina olen streikijatest aru saanud, siis arstid ja õed ei streigi kindlasti patsientide vastu. Keegi ei taha nende huvisid kahjustada – see lihtsalt on streigi hind.»

Küsimusele, kuhu need patsiendid kõik pärast pannakse, kes vastu võtmata jäävad, vastab Einasto, et täpselt ei tea seda veel keegi.

«Püütakse leida nii-öelda mõistlik aeg,» sõnas ta. «Kui inimesel on juba praegu mure ja ta tahab endale streigi tõttu kohe uut aega kinni panna, siis esimene variant on ikkagi see, et ta saab esimese vaba aja, mis võib olla mitme kuu pärast. Sinna ei ole midagi teha.»

Küll on arstid isekeskis Ei­nasto sõnul arutanud, et kui streigi lõpp saab selgeks, siis on nad pärast streiki nõus vastuvõttude arvu suurendama. See tähendabki, et teenindamata jäänud võetakse vastu mitte eelisjärjekorras, vaid mõistliku aja jooksul.

Ükski patsient, kelle eriarstiaeg jõuab kätte pärast streiki, ei pea Einasto sõnul aga kartma, et äkki on tema aeg nüüd ohverdatud kellelegi, kes streigi ajal vastu võtmata jäi. Ka ei ole streigisegaduse hirmus praegu eriarstidele registreerimist katkestatud.

Kannatlikkuse proov

Einasto sõnul on ka streigi korraldajatel suur töö teha. See töö käib kliinikute ja erialade kaupa.

«See ei käi nii, et streigikorraldaja ja tööandja saavad kuskil üleval kokku ning pärast seda alluvad kõik täidavad seda, mis üleval otsustati,» selgitas Einasto. «See, kuidas töö streigi ajal korraldatakse, tuleb igas ambulatoorse vastuvõtu kabinetis konkreetselt läbi arutada. Välja tuleb sõeluda need patsiendid, kelle ravi ei tohi katkeda, ja teised, kelle vastuvõtt lükkub paratamatult edasi.»

Tagasi üles