Tartu kesklinna puudutavates diskussioonides põrkuvad sageli kaks vastandlikku seisukohta: ühelt poolt soovitakse siia rohkem elu ja Emajõge linnaga paremini siduda, teiselt poolt tahetakse säilitada ka parke ning looduslikke jõekaldaid.
Ott Toomet: ärihoone aitab Emajõge ja kesklinna kaubandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurejoonelised hoonestuskavad, näiteks Tiit Silla ja Martin McLeani välja pakutud jõe vasakkalda täisehitamine, tooksid ilmselt uut elu nii linna kui jõe äärde, paraku kaasneks sellega suurte parkide kadumine. Lisaks ei ole nii suures mahus ehitustegevust lähiaastatel Tartus ette näha.
Pakun ise ühe palju väiksemamõõdulisema idee, mis võiks elavamaks muuta nii kesklinna kui ka Emajõge, ent oleks suuresti odavam ja jätaks alles ka pargid.
Jõgi ja kaubandus
Tartu linnasüdames ei ole Euroopa kesklinnadele tüüpilist poodide paljusust väga mitmekesise kaubavalikuga. Arenev «uus kesklinn» Ahhaa ja Zeppelini keskuse juures ei ole aga jalakäijatele mugavasti ligipääsetav. Kaubanduse arendamiseks oleks vaja rohkem sobivaid äripindu, kusjuures ruumid peaksid olema just niisuguses kohas, kus inimesed tegelikult liiguvad.
Ka teine mure, Emajõe parem sidumine linnaga, on seotud inimeste liikumisega – jõe äärde peab olema lihtne pääseda ja seal peab olema midagi teha. Kui Emajõel ei toimu parasjagu üritusi, peab jõe kaldal olema muud tegevust, näiteks kohvikuid. Kahjuks on praegu kõik Tartu kesklinna ärid Emajõest liiga kaugel, välja arvatud Hesburgeri kiosk.
Õnneks on jõe ääres kaks olulist jalakäijate liikumisteed: üks neist läheb Raekoja platsilt üle Kaarsilla Raatuse tänava suunas ning teine samuti raeplatsilt jõekallast mööda Võidu silla alt läbi. Seega on väga hea koht ärihoone püstitamiseks seal, kus mõlemad jalakäijate koridorid Emajõe ääres kohtuvad – kohe Kaarsilla kõrval. Ja seda nii kaubanduse kui ka jõe elustamise seisukohast.
Selleks et jõe äärde jääks piisavalt lai vaba ala, tuleb hoone ehitada otse praeguse Vabaduse puiestee peale, suunates liikluse väikese jõnksuga läbi praeguse taksopeatuse.
See koht on väga hea valik mitmes mõttes. Esiteks, kuna seal liigub palju inimesi, võiks olla tegu äriliselt hästi tasuva ettevõtmisega. Teiseks, kui ehitada maja jõest küllalt kaugele, jääb hoone ning Emajõe vahele piisavalt lai plats, mida saab kasutada nii õuekohviku kui ka vabaõhuürituste tarvis. Ka haakuks uus ärihoone hästi praeguse kompaktse jalakäijasõbraliku vanalinnaga.
Kus ja missugune
Jõe äärde võiks jõuda veelgi rohkem inimesi, kui Vabaduse puiestee oleks sellel kohal ainult kahe sõidureaga. Maja summutaks ka liiklus- müra ning muudaks jõe ääres olemise niiviisi mõnusamaks. Liiklusele tähendaks see mõnekümnemeetrist aeglast tänavalõiku, mis jalakäijate tsoonis peaks olema siiski aktsepteeritav. Kõigele lisaks saab seda ideed soovi korral realiseerida üsna väikeses mahus.
Ajalooliselt on selle koha peal, endise turuplatsi otsas, olnud erinevaid ehitisi. Ka on pretsedendiks endise pangahoone (Raekoja plats 20, kus praegu tegutseb Tartu hoiu-laenuühistu) ehitamine viltuse maja ette.
Arhitektuurilisest küljest peaks uus maja olema mõnevõrra madalam kui praegused Vabaduse puiestee äärsed hooned, harmoneeruma Raekoja platsi ümbritseva klassitsistliku-historistliku hoonestusega ning ka Kivisillaga, kui viimase taastamine kunagi päevakorrale kerkib.