Haage puhasti reostab järjest vähem

Emajõe Veevärgi juhatuse liige Andres Aruhein seirab Haage reoveepuhasti järelsetitist võetud vett, mis tundub üsna selge. Foto: Kristjan Teedema

Viljandi maantee äärse Haage aleviku reoveepuhasti sai sel suvel 20 000 euro eest uue järelsetiti, millest voolab Ilmatsalu jõkke väliselt ideaalpuhas heitvesi. Liigse lämmastikuga on puhasti haldajal siiski veel pusimist.

Kui vabatahtlik keskkonnakaitse ekspert Peep Mardiste läks 2011. aasta kevadel anonüümse vihje peale Ilmatsalu jõe äärde, pahises Haage puhasti heitveetorust jõkke mürkroheline vesi. Laborisse viidud veeproovist ilmnes, et selle hõljuvaine, lämmastiku ja fosfori sisaldus ning biokeemiline hapnikutarve oli kolm-neli korda üle piirnormi.

«Kõik, välja arvatud lämmastik, vastab nüüd Haage puhastile kehtivale normile,» kinnitas alates 2010. aasta augustist puhastit haldava Emajõe Veevärgi juhatuse liige Andres Aruhein. «Lämmastiku tase aga alaneb järk-järgult edasi.»

Aruheina sõnul on lämmastikusisalduse vähendamisega raskustes kõik väikepuhastid. Enamasti raskendab rahuldava tulemuseni jõudmist see, et asulate sajuvesi on suunatud reoveega samasse torustikku. Vähegi kõvem vihmavaling toob puhastisse talumatu koguse liiga puhast vett. Bioloogiline puhastusprotsess läheb tasakaalust välja.

Haage reoveepuhasti teeninduspiirkonnas – Haagel, Märjal, Õssul ja Räni külas – on muist kanalisatsiooni lahkvoolne, muist aga korjab kokku ja saadab puhastisse nii reovett kui sajuvett. Padude ja ägedate sulade mõju leevenduseks paigaldaski Emajõe Veevärk Haa­gele järelsetiti.

«Nüüd võime värskete analüüsitulemuste põhjal öelda, et puhasti vastab kõigile normidele, mis kehtivad puhastitele, mille koormus on alla 2000 inimekvivalendi,» rõhutas Aruhein.

Teenindatavate elanike hulga järgi peaks kõik seega justkui korras olema. Konks on aga selles, et ajalooliselt kuulub Märja alevik, nagu ka naaberkülad, Tartu veevärgivõrku ning sellele kehtivad karmimad, 100 000 inimekvivalendile vastavad heitveenormid.

Ühendus Tartu võrguga tähendab, et Emajõe Veevärgil oli valida: kas kulutada raha Haage puhasti täiustamiseks või juhtida kogu reovesi Tartu puhastisse, makstes Tartu Veevärgile.

Aruheina kinnitusel oleks vee Tartusse pumpamisel hinnatõus ilmselt vältimatu, praeguse lahenduse korral hinda tõsta ei tule.

Saastetasu tuleb maksta kõigil reoveepuhastite pidajail. Piirnorme ületades muutub aga tasu iga normi ületava ühiku pealt kümnekordseks.

Andres Aruhein märkis, et kui Emajõe Veevärk poleks 20 000 eurot investeerinud, oleks see summa makstud vaid poole aastaga trahvidena riigikassasse. Seni on ettevõte maksnud trahve kokku üle 12 000 euro.

Poolteist aastat tagasi Ilmatsalu jõe ning Rahinge ja Ilmatsalu paisjärve kaitsele viskunud Peep Mardiste avaldas taas imestust, miks oli vaja ehitada Euroopa Liidu rahaga valmis toruühendus Tartuga, kui selle kasutamine ühtäkki ebamõistlikuks hinnati.

Looduskaitsja märkis, et võttis kordusproovi Haage heitveetorust tänavu kevadel enne uue setiti paigaldamist. Reostusnäitajad olid sama nirud kui aasta varem.

«Mulle lihtsalt ei mahu pähe, miks nii pikka aega elanike teadliku mürgitamise vastu midagi ette ei võetud,» lisas Mar­diste. «Haage mastaabis kestnud solkimist ei saa lubada. See on teadlik seadusrikkumine ja sigadus.»