E, 30.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Linnavolikogu plaanib oma töös muutusi

Mari-Liis Pintson
Linnavolikogu plaanib oma töös muutusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu raekoda.
Tartu raekoda. Foto: Lauri Kulpsoo.

Tartu volikogu asub sel neljapäeval kärpima oma kulutusi ja kaotab volikogu kantseleist ühe ametikoha. Tuleval nädalal algavad aga vaidlused selle üle, kuidas võiks volikogu toimida edaspidi, sügiseste valimiste järel.





Praegu töötab volikogu kantseleis kolm inimest – kantselei juhataja, sekretär-asjaajaja ja pressiesindaja –, eelarvekärpe tulemusel kaob sekretäri-asjaajaja koht. Seda rolli on 1990. aastast täitnud Urve Auling.

Volikogu opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Tõnu Ints leiab, et ametikoha kaotamisega nõrgeneb ka volikogu roll.

Ints pole kindel, kas kaks alles jäävat töötajat suudavad kolme inimese töö volikogu komisjonides ja istungitel ära teha. Lisaks nentis ta, et ühe koha kaotamine ei anna tänavu eelarves kokkuhoidu, kuna pea kakskümmend aastat sel kohal töötanud Aulingule, kelle põhipalk on 9867 krooni, tuleb koondamisel maksta hüvitiseks 12 kuu ametipalk.

Vähemaga saab hakkama


Nii volikogu aseesimees reformierakondlane Verni Loodmaa kui ka volikogu esimees keskerakondlane Olev Raju usuvad aga, et kantselei koosseisu vähendamine volikogu töökorraldust ei sega.

«Kakskümmend aastat tagasi oli kantseleis tööl üks inimene, kõik protokollid kirjutasid komisjonide esimehed käsitsi, mingit andmebaasi ei olnud, saime hakkama,» rääkis Raju.
Loodmaa lisas, et kuna volikogu roll linna juhtimises muutub, väheneb ka selle töötajate koormus.

«Kuna paljud asjad seadusloome mõistes on aastatepikku ära tehtud, siis istungite arv juba näitab langustendentsi,» rääkis ta. «Olgem ausad – volikogu  kantseleis on päevi, kus sealt uksest ei astu sisse ühtegi linnakodanikku.»

Sel neljapäeval plaanib volikogu vähendada ka esimehele, aseesimehele, komisjonide esimeestele ning volikogu istungil osalemise eest volikogu liikmetele kehtestatud hüvitisi kümne protsendi võrra.

«Siis tegin ka žesti, populistliku žesti, kui soovite – vähendasin oma sõidukulusid kahe kolmandiku ulatuses,» lisas Olev Raju, kes sai seni isikliku sõiduauto kasutamise eest igakuiselt 6000 krooni, edaspidi aga 2000 krooni.

Mis saab edasi?


Praegu vähendatud kulud kehtivad aga sügiseni, mil asub ametisse uus volikogu.
Tuleval nädalal hakkavad volinikud arutama, millised peaksid olema hüvitised järgmise koosseisu jaoks, välja arvatud volikogu esimehe ja aseesimehe töötasu, mille määrab uus volikogu.

Ehkki praegu veel kindlaid plaane ei ole, peaks Loodmaa sõnul mõtlema, kas volinikele makstav hüvitis peaks olema seotud ainult komisjonidest ja istungitest osavõtmisega. Tema sõnul võiks arvestada ka näiteks voliniku kohustuste täitmiseks võetud telefonikõnedele ja kas või auto parkimisele tehtud kulutusi.

Volikogu kärbib kulusid
• Volikogu eelarve on praegu 5,63 miljonit krooni, seda vähendatakse 839 540 krooni võra.
• Volikogu esimehe praegune hüvitis on 49 693 krooni, aseesimehel 13 804 krooni, linnavolikogu komisjoni esimehel 2761 krooni kuus ning linnavolikogu liikme istungi tasu
1169 krooni. Kõik tasud vähenevad 10%.
• Volikogu esimees sai seni 6000 krooni isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, see väheneb 2000 kroonile.
• Volikogu esimehe nõuniku palk on 12 130 krooni, tema koormust on plaanis vähendada 25%.
• Volikogu sekretäri-asjaajaja põhipalk on 9867 krooni, ametikoht koondatakse.

Tagasi üles