Head suusad kõlbavad alati

Suuskadest aed.

FOTO: Sille Annuk

Tänavune viletsate suusailmadega suvi kestab veel laupäeva õhtupoolikuni. Peipsiääre valla Kolkja küla Ranna uulitsal patseerides meenub aga talv lõõskaval suvepäevalgi, sest seal on üks pere oma kodu aia teinud täiesti kasutamata Visu suuskadest. Nende ees kirendavad lopsakad suvelilled ja suusaninadest kõrgemale vaadates paistavad viinamarjakobarad.

Aia taga elavat pererahvast ennast polnud kahjuks parajasti kodus. «See on Jelena ja Maksim Sidorovi majapidamine,» rääkis Peipsiääre vallavanem Niina Baranina. «No sportlased nad küll ei ole, nad on keskealised inimesed, sibulakasvatajad, nagu me siin kõik. Tõesti ei tea, kust nad nii palju uusi suuski said.»

«See on viimase peal aed,» kiitis parim Eesti ajakirjanik suuskadel Priit Pullerits, kes on üldiselt kiitusega kitsi. «Esiteks on see stiilne,» selgitas ta. «Teiseks on see tugev, suusk juba naljalt mädanema ei lähe, sest see on plastist. Isegi tavalised puusuusad on tehases kaetud tugeva värvikihiga.» Kui pererahvas oma suusad-aialipid ka ära tõrvaks, oleks piirde eluiga veel pikem.

Visu suuskadest aed on ka tükike Eesti ajalugu. Pärnu suusatootmine sai alguse 1939. aastal laevatehase Lennuk saeveskis. 1968. aastal algas Pärnus Visu suuskade tootmine ja 1970. aastate alguses hakati tegema plastikuid. Muide, need polnud üldse odavad. Portaali Buduaar turul müügiks pakutavate uute Visu suuskade alt paistab, et 1986. aastal oli nende hind 37 rubla.

2000. aastal tootis Visu suusavabrik üle 300 000 suusapaari ning oli sellega maailmas esimene. Neli aastat hiljem Pärnus suusatootmine lõpetati. 

Tagasi üles