Värvulistel algas suur rändeaeg

Rõngastamiseks püüdsid Margus Ots (esiplaanil) ja Uku Paal võrguga metsvinte ja tihaseid. Lindude edasise saatuse kohta loodavad nad teateid saada Saksamaalt.

FOTO: Kristjan Teedema

Hoomamatult suurtel Venemaa taigaaladel pesitsenud linnud on võtnud talve tuleku eel suuna soojema-tesse paikadesse. Miljoneid neist võib näha rändamas ka läbi Eesti.

Tammepuude alused Mehikoorma parkides Tartumaal on praegu paksult tõrusid ja tõrujäänuseid täis. See on suuresti paari tuhande näljase pasknääri töö, kes lendasid Venemaalt üle Lämmijärve Eestisse.

Kuid pasknäärid on viimaste päevade rändajatest kaduvväike osa. Enamasti lendavad praegu Venemaalt siia hoopis metsvindid. Lisaks neile saabub veel tihaseid, rästaid ning palju teisigi värvulisi. Linnuvaatlejad Margus Ots ja Uku Paal loendasid kolme vaatluspäeva vältel Mehikoorma majaka juures vähemalt 1,2 miljonit rändlindu. Seetõttu võibki praegu ümbruskonna põldude ja metsade kohal näha kõikjal lendamas suuri linnuparvesid.

Enamik praegustest rändajatest siia pidama ei jää. Metsvindid näiteks lendavad Saksamaale, Prantsusmaale ning mujalegi Lääne-Euroopasse.

Pidusöök röövlitele

Vaatlejate pikksilmatorud olid eile suunatud Lämmijärve vastaskaldale, Pnevo neemele, kust eile ennelõunal lendas paari tunni vältel Eesti poole ligikaudu 350 000 lindu.

Samal ajal värvulistega tõusid taevalaotusesse ka röövlinnud. Lõopistrikud ja raudkullid – kõik nad tahavad värvuliste rännakust oma pugu täitmise eesmärgil osa saada. Madalamalt lendajaid rünnatakse rohkem, kõrgemalt möödujad jäetakse enamasti rahule, kirjeldasid Ots ja Paal oma tähelepanekuid.

Linnutundjatele üllatuseks on ka kajakad õppinud aeglasemalt lendajaid nottima. Väikesele vindile antakse õhus võmm kuklasse ning värvuline kukub vette. Seejärel kajakas laskub ja kugistab väiksema sulelise alla.

Pühapäeval olid kalakajakad aga nii väge täis, et peksid õhust vette nende endiga võrreldes sama suurt kasvu pasknääri. Tõenäoliselt läks pasknäär lõpuks roaks siiski hõbekajakale, kel kasv suurem ning nokk vägevam.

«See on paraku värvuliste saatus – asuda toiduahelas mitte just soodsamas lülis,» nentis Ots. Värvuliste keskmine eluiga ulatub kõigest paari aastani. Röövlindudele ja -loomadele on nad saagiks alates munast koorumisest, ent ka linnumunad on kiskjate seas hinnas.

Vastused loodusest

Kuid miks on tarvis jälgida lindude rännet ning olla kursis nende käekäiguga? Eelkõige seetõttu, et hinnata aastate kaupa populatsioone ja tuvastada muutusi linnustikus, ütles Paal. «Kui linde on palju, läks pesitsemine korda ja looduslikud tingimused on head,» selgitas ta. Kui aga sulelisi jääb ühtäkki palju vähemaks, on tõenäoliselt aset leidnud suured keskkonnamuutused.

Seni on Eestis kõige arvukamad metsvintide loendused tehtud Sõrve säärel, kus näiteks päeva jooksul on kokku loetud ligikaudu 600 000 lindu. Viimaste päevade vaatlused Mehikoormas ei jää aga sellele tulemusele palju alla.

Paali kinnitusel on Mehikoorma ära unustatud vana hea vaatluskoht, mida ornitoloogid avastavad tasapisi uuesti. Eesti linnuvaatlejad töötasid selles piirkonnas tõsisemalt 1950. aastatel. Toona peeti seda üheks Baltikumi tähtsaimaks jälgimispaigaks.

«Metsalindude loendamiseks on Lämmijärve-äärne unikaalne koht,» märkis Paal. Paar päeva vaatlust ei anna linnustiku seisundist siiski täit ülevaadet. Selleks peaks paar kuud kohapeal olema.

Tagasi üles