Tartu Reiniku kooli õppehoonetes toimuv on Keskerakonna hinnangul näide sellest, kuidas koolireformiga kiirustav linnavalitsus on võimeid üle hinnanud ning ohvriks on toodud laste turvalisus ja tervis.
Reiniku koolist sai etteheidete ajend
17. september 2012, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volikogu läinud neljapäeva istungil andis keskerakondlane Silver Kuusik linnavalitsusele üle suisa kaks arupärimist Reiniku kooli asjus.
Üks käis kooli uueks algklasside majaks eraldatud Riia 25 hoone kohta, kus on täitmata rida tervisekaitsenõudeid.
«Loomata on puhas ja turvaline riidehoid, mitmed klassiruumid on veevarustuseta ning terav puudus on ka WC-dest,» loetles Kuusik.
Potipõud
Ta toob muu hulgas välja, et tualettruumid peavad olema eraldi tütarlastele ja poistele, seejuures vähemalt üks klosetipott 30 tütarlapse kohta ja 40 poeglapse kohta, samuti üks pissuaar 40 poeglapse kohta. Praegu on 80 õpilase kohta üks klosetipott, pole eraldi poiste ja tüdrukute ruume.
«Kas lugupeetud linnaisad peavad normaalseks olukorda, kus 400 last ja personal saavad kasutada viit WC kohta?» oli Silver Kuusiku üks küsimustest.
Teine arupärimine oli Vanemuise 48 õppehoone kohta, kus praegu õpib umbes 400 last samal ajal, kui käib heitmekvoodi raha eest tehtav remont, mis tekitab nii müra kui tolmu.
Liiatigi on remondi tõttu kasutusest väljas koolimaja peauks ja lapsed peavad sisenema Vanemuise tänava poolsest küljest, kus tipptunni ajal on tihe liiklus.
Küsimusi oli terve rida, näiteks kas linnavalitsuse meelest on eetiline panna õppima tulnud väikelaps ehitustolmu sisse hingama või kes võtab vastutuse koolipere võimalike terviseprobleemide eest.
Enim ärevust küttis aga küsimus, mis juhtub juhul, kui koolis peaks puhkema tulekahju, kas 400 last ja väike tänavapoolne uks on linna arvates evakueerumiseks piisav?
See viimane küsimus oli nii terav, et abilinnapea Tiia Teppan leppis kohe järgmiseks hommikuks kokku visiidi Vanemuise tänava koolimajja, kus käisid olukorda hindamas ka haridusosakonna juhataja Riho Raave, linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ning kus selgitusi jagas koos kooli direktori Toomas Sammiga ka Riigi Kinnisvara projektijuht Raigo Kalamees.
Manööverpinda pole
Selgus, et vajaduse korral on õpilaste evakueerimiseks koolimajal vähemalt neli kasutatavat väljapääsu. Küll on tõsi see, et õppetöö käib ehitusega käsikäes ja ehitamist saadab müra.
Ilmnes näiteks, et fassaadi välimine tellisekiht ei ole enam turvaliselt seinaga ühendatud ja selle kinnitamiseks tuleb seina puurida lisaankruid. Ka on ilmnenud, et teistelt objektidelt kokku hoitud rahaga on võimalik koolimajale ehitada korralik ventilatsioon.
Ametnike selgitusel ei ole linnal paraku manööverpinda, kuhu kool ümber kolida, ka surub peale tähtaeg, sest kõik heitmekvoodi müügitulust tehtavad remondid tuleb lõpetada novembri lõpuks.
Praegu on seis selline, et osa klassiruume on ehitajate poolt hõivatud, kuid direktori kinnitusel mahuvad lapsed kooli siiski ära.